Soome teadlane, Helsingi ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia doktor Tuomas Aivelo ründab teadusblogis Tiede.fi karmilt Soome valitsust, kes ei võta viirusega seotud ohte tõsiselt.
Aivelo kirjutab, kuidas oli end sättimas telekanali MTV saatesse, kui kuulis telerist, kuidas sotsiaal- ja terviseminister Aino-Kaisa Pekonen ütles, et Soomes pole koroonaviiruse epideemiat. Aivelo hüüdis selle peale teleri ees: Nii ei saa öelda!
Aivelo lisab, et ta oleks oodanud, et valitsus ütleb, et juhtumeid tuleb juurde ning viiruse levikut hakatakse piirama karmide meetmetega. Need meetmed häirivad inimeste igapäevast elu ning selleks peab valmistuma, aga koos tullakse sellest välja.
Midagi sellist aga valitsuselt ei tulnud – selle asemel käis sussu-mussutamine. Rahva ettevalmistamisest ei olnud juttu rohkem kui et tuleb käsi pesta. Ministrid rääkisid rõhutatult vaid üksikjuhtumitest.
Aivelo samas märgib, et selliste epideemiate puhul räägitakse avalikult vaid möödunust. Koroonaviiruse peiteaeg on 2-14 päeva, mis tähendab, et tänane pilt on tegelikkuses kahe nädala vanune. Seetõttu vajab tulevikku vaatamine hoopis teistsugust lähenemist. See tähendab ühtlasi, et tuleb hakata rääkima piirangutest. Seetõttu tuleb väitele, et praegu pole epideemiat lisada märge: teadaolevalt.
Kõige hullem on aga Aivelo väitel valitsuse kommunikatsioonis suur vastuolu avatuse, usaldusväärse info ja muu jutu vahel. Nii näiteks teavitas sotsiaal- ja terviseministeeriumi esindaja Päivi Sillanaukee hiljuti, et „Soomes tuleb mõni juhtum lisaks”. See on täiesti idiootne väide, mis ei vasta absoluutselt tõele. Juhtumeid tuleb lisaks kindlasti palju rohkem kui „mõned”. Selline väide viitab kahele asjale: kas Soome prognoosid on täiesti asjatundmatud või siis lihtsalt aetakse udu. Kui tõele vastab viimane võimalus, siis ei tormanud keegi Sillanaukee väidet parandama.
Aivelo märgib, et valitsuse üleskutsed kuulujuttude levitamist piirata on õõnsad, kui valitsus ise levitab kuulujutte. Siin pole ilma süüta ka meedia, kuna ükski ajakirjanik ei seadnud Sillanaukee väiteid kahtluse alla.
Aivelo väitel pole valitsusest mitte keegi tutvustanud inimestele koroonaviirusega seotud stsenaariume. Sillanaukee kommentaar oli selles osas ainus. Soome terviseamet oli oma kodulehel kirjutanud algul, et teatud piirangud inimeste liikumisele ja reisimisele on võimalikud, siis aga asendati see pühapäeval hoopis väitega, et Soomes on võimalikud inimeste liikumise ja reisimisega seotud juhtumid ning nendega seotud nakatumised. Selleks ajaks olid juba riigisisesed nakatumised toimunud, mis näitab, et terviseamet ei käi ajast ees, vaid on ajast maas.
Soome valitsus pole siiani avalikustanud koroonaviiruse puhanguks valmistumise detaile, kuigi avatust on igal pool rõhutatud. Kui ajakirjanikud selle kohta küsisid, räägiti pikalt hingamisaparaatidest ja nende arvust.
Aivelo märgib, et Soome ametnikud on pidevalt rõhutanud Soome erilisust. Helsingi haigla peaarst Asko Järvinen ütles, et soomlased oskavad õieti käituda ja oht nakatuda on väike. Telesaates ütles sotsiaal- ja terviseministeeriumi kantsler, et Soomes on kõik vajalik tagatud ja keegi ei pea hakkama midagi poodidest kokku ostma.
Poodidest toidu varumine on samas elanike kindluse tagamisel väga oluline. Inimesed ostavad, sest nad tahavad valmistuda. Siis tuleks inimestele selgitada, kuidas on võimalik tulevaseks valmistuda. Pole usutav, et soomlaste loomuses on midagi sellist, mis aitab nakatumist ära hoiida. Inimesed kas on valmis või ei ole.
Eriti ärritav on olnud koroonaviiruse võrdlemine gripiga. Need on kaks täiesti erinevat haigust, millel on erinevad mõjud, mis pole teineteist välistavad. Helsingi haigla peaarsti asetäitja Eeva Ruotsalainen on meedias väitnud, et on rohkem mures gripi kui koroonaviiruse pärast. Muidugi olen ma rohkem mures koroonaviiruse pärast, sest see on täiesti tundmatu haigus, ütleb selle peale Tuomas Aivelo. Ruotsalainen aga peaks rohkem tuginema faktidele kui rääkima sellest, kuidas inimesed end tundma peaksid: praegu on soomlastel suurem oht nakatuda grippi kui koroonaviirusse. Lisaks tasub end gripi vastu vaktsineerida, et vähendada survet raviasutustele.
Samamoodi nagu Pekoneni väide on täiesti alusetu ka Helsingi linna kinnitus selle kohta, et epideemiat ei ole. Selle asemel tuleks rääkida faktidest: praegu pole Soomes teada sellist nakatumiste jada, mille allikas pole teada. Ehk siis: olukord on veel kontrolli all.
Nakkushaigused on Soomes haruldased ja seetõttu on ajakirjanike kogemused nendest kirjutades vähesed. Seetõttu on tase väga madal. Pressikonverentsil räägivad poliitikud, ametnikud ja arstid oma juttu, mida ajakirjanikud poole osanud vaidlustada. Seetõttu ei küsinud keegi rahvastiku- ja sotsiaalteenuste ministrilt Krista Kiurult ning Pekonenilt, kust nemad teavad, et Soomes veel epideemiat ei ole.
Neljapäeval kostus valitsuse pressikonverentsilt erilist muhelemist, pärast seda, kui Helsingin Sanomate ajakirjanik Päivi Paulavaara oli kirjutanud kommentaari, et nüüd pole põhjust õhutada paanikat, vaid tuleb kannatlikult kuulata ametnike juttu ja seda usaldada. Suur hulk ajakirjanikke läks sellega kaasa ning ei küsinud, millel poliitikute ja ametnike jutt põhineb.
Tuomas Aivelo on ise kirjutanud ja rääkinud korduvalt koolide sulgemisest ning et selleks tuleb valmis olla. Selle peale väideti, et koroonaviirus ei sulge koole ega lasteaedu ning selle meetme kasulikkusest pole mingit teavet. Mõned päevad hiljem teatasid Helsingi haigla ja Helsingi linn, et ühe kooli neli klassikomplekti pandi karantiini.
Inimestele on vajalik rääkida, mis neid ees ootab, kuna see vähendab üllatusmomente. See aitab inimestel neist meetmetest aru saada ja neid mõista. Erinevad karantiinid, avalike ürituste ärajätmine ja koolide sulgemised pole üheselt mõistetavad asjad, vaid sellega seoses on erimeelsusi. Valitsuse strateegia ebaõnnestumist näitab sellesama ajakirjaniku Päivi Paulavaara pühapäevane kommentaar, milles ta peab vaid 130 õpilase karantiini jätmist ebapiisavaks. Sellest kommentaarist oli tunda muret.
Kõigepealt on nelja klassikomplekti karantiini panek väga karm meede. Kooli sulgemine tähendab, et õpilased ei tohi tulla kooli. Karantiin aga tähendab, et need õpilased ei tohi kodudest väljuda. See on karm õiguste piiramine.
Võttes arvesse, kui karm piirang on inimese liikumise piiramine, on arusaamatu, miks räägiti eelmisel nädalal rõhutatult sellest, et koroonaviiruse teemat ei tohi politiliseerida. See, milliseid piiranguid soome inimestele kehtestatakse, on täiel määral poliitilise diskussiooni küsimus.
Paulavaara nõuab nüüd väga karme meetmeid. „On vaja näidata, et ohtu võetaks tõsiselt,” kirjutab ta. See ei erine oluliselt veebidiskussioonide tasemest. Veebis on juba pikka aega nõutud lendude keelustamist, piiride sulgemist, temperatuuri mõõtmist sadamates ja koolide sulgemist. Need meetmed pole eriti tõhusad, küll aga väljapaistvad, mille eesmärk on teha rohkem poliitikat kui kaitsta inimesi. Ametivõimud ei peaks tegema asju, millest pole kasu, märgib Aivelo.
Kolmandaks on Paulavaara sammu või kahe võrra ajast maas. Kui hakata karantiine tegema, on põhiküsimus selles, kuidas inimesed sellises olukorras hakkama saavad. 130 lapse karantiini panek on väga karm meede. Varasemast on teada inimeste sulgemise mõju vaimsele tervisele. Näiteks selgus, et pärast 2003. aasta SARS-i epideemiat Torontos esines traumaatilisi stressihäireid 29 protsendil ja depressiooni 31 protsendil vastanutest. Koroonakarantiin poole nii dramaatiline kui SARS-i oma, sest koroonaviirus on vähem tappev. Samuti on aastal 2020 lihtsam säilitada sotsiaalseid suhteid ka karantiini ajal.
Igal juhul on karantiin lastele katsumus ning vanemad ja sotsiaaltöötajad peaks pakkuma tuge. Veebist ei leidnud aga ametkondade külgedelt ühtegi juhendit selle kohta, kuidas karantiini ajal toime tulla. Helsingi linna tervisekeskuste juhtiv arst Timo Lukkarinen ütles, et juhendeid pole rohkem kui need, mis on pressikonverentsidel ja pressiteadetes välja öeldud. Viikki kooli direktor Tapio Lahtero aga kirjutas, et kool jätkab vastavalt juhistele õppetööd, haiguse ja ravi kohta annavad infot Helsingi haigla ja terviseamet. Helsingi haiglast pole selle kohta infot tulnud.
Näib, et toetus lastele ja vanematele on kas puudulik või olematu. See olukord peaks kiiresti muutuma. Karantiini mõju õpilaste vaimsele tervisele tuleb minimeerida.
Kui varem on olnud juttu sellest, et koroonaviiruse puhul tuleks pesta käsi ja vältida kätega näo katsumist, siis uus soovitus võiks olla, et kui tunnete kedagi, kes on karantiinis, siis võtke temaga ühendust ja pakkuge tuge. Me oleme sellega vastamisi kõik koos ja saame paremini hakkama, kui toetame teineteist.
https://www.tiede.fi/blogit/kaiken-takana-loinen
