Teadlased üllatusid: katseloomade hulgas oli ajudeta rott, kes elas nagu tavaline

USA-s Bostonis asuva Northeasterni ülikooli teadlased üllatusid, kui avastasid ilma ajudeta roti, kes elas nagu tavaline.

Tegemist oli rutiinse uuringuga rottide vananemise kohta. Psühholoogiaporofessor Craig Ferris oli tellinud kasvandusest 2-aastaseid rotte, kelle närvisüsteemi muutusi laboris jälgiti, edastas Northeasterni ülikool.

Uuring sai uue mõõtme, kui võrreldi loomade ajudest tehtud pilte. Selgus, et ühel rotil puudus sootuks peaaju. Rott R222 oli elanud kaks aastat, kui sel polnud üldse aju. Kaheaastane rott on juba vana, inimese mõistes 70-aastane.

Aju puudumise põhjuseks oli hüdrokefaalia ehk vesipea. Ilmselt oli juba noorel rotil lekkinud ajju vedelikku, mis kahjustas ajukudet. Imetlusväärne oli see, et aju puudumine ei eristanud rotti kuidagi teistest katseloomadest. See sõi, jõi, mängis ja magas nagu kõik teised rotid. Massivne ajukahjustus ei paistnud tegevusest kuidagi välja.

Asja kohta tehti eraldi teadustöö, mis ilmus ajakirjas Scientific Reports. Roti ajust oli alles vaid väikeaju, ajutüvi ja mõned haistmisega seotud piirkonnad. Ülejäänud osad kas puudusid või olid kärbunud peaaegu olematuks. Mälu jaoks vajalikku hippokampust polnud algul üldse näha. Lõpuks leiti hippokampus üles, aga see oli väike mügarik hoopis teises kohas. Aju oli kokku kuivanud ajutüvi peale.

Psühholoogidele oli see huvitav teema: kui palju ajukudet on vaja, et tegutseda. Roti ajus olid haistmisega seotud piirkonnad säilinud ja rott hangib enamuse infost just koonuga. Pealtnäha tegutses rott nagu kõik teised. Uuringu käigus selgus, et rott käitus täiesti tavapäraselt. R222-le tehti mälutest ja ta leidis ilusti väljapääsu labürindist. Motoorikat testiti jooksurulliga. Teadlased jälgisid, kuidas rott kohaneb uue olukorraga.

R222 kõik näitajad olid nagu tavalisel rotil. Ainult uues keskkonnas oli käitumine veidi erinev. Kui tavaliselt uudistavad rotid uut kohta, siis R222 tardus. See võis tulla ka sellest, et loom oli stressis. Erutatud loomad käituvad tihti niimoodi.

Tunde-, nägemis- ja kuulmiskeskused olid R222 ajus kas tugevalt kahjustunud või puudusid. Sellele vaatamata nägi ja kuulis rott nagu teised. Varem on ajukoorele pööratud suurt tähelepanu, aga nüüd tuli välja, et kõik toimib ka siis, kui ajukoort üldse ei ole. R222-l oli tekkinud vesipea vahetult peale sündi. Nõnda kohanes aju arenedes kahjustustega.

Sarnast nähtust teatakse ka inimeste puhul. Aju võib leida uusi seoseid, kuigi kolju sees võib vedelik olla teinud palju kahju. See on siiski haruldane. Aastal 1980 ilmus ajakirjas Science artikkel, kus oli juttu Sheffieldi ülikoolis õppinud noorest mehest, kes oli igapidi andekas, aga kel puudus suur osa ajust tavapärases mõistes. Ajukoore all peaks olema 4,5-sentimeetrine kude, aga sel noormehel oli seal vaid millimeetrine kiht. Noormehe kolju oli vett täis.

Kuulus on ka prantslane, kes tuli 44-aastasena arsti vastuvõtule, kuna üks jalg läks vahetevahel tuimaks. Selgus, et mehe peas pole midagi muud kui vedelik. Mehel oli lapsena diagnoositud vesipea. Seda raviti vett välja tõmmates, aga teisme-eas voolik eemaldati. Mees polnud just kõige teravam kriit karbis, aga tal olid kaks last ja töö. Äärmuslikel juhtudel on inimestel eemaldatud üks ajupoolkera ja nad suudavad toimetada nagu varem. Selliseid operatsioone tehakse epilepsia või muude raskete haiguste raviks, nagu kirjutas ajakiri Cell.

Kui operatsioon teha noorelt, siis suudab aju tekitada uued ühendused. Täiskasvanule selliseid operatsioone teha ei saa.

A rat had basically no brain. But it could still see, hear, smell, and feel.

Many scientists subscribe to the idea that, even though the brain can grow and develop, specific parts are meant only for specific functions, says Northeastern professor Craig Ferris. What if there were an animal that proved them wrong? I smell a rat.

(Külastatud 1,038 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid