Soome mehel sai villand suurtest elektriarvetest ja ta otsustas hakata ennast ise elektriga varustama

Lõuna-Karjalas väikses Parikkala vallas elava Jukka pere tarbib aastas 12 000 kWh elektrienergiat ja selle eest tuli igas kuus arve 150-250 euro peale. See aga ajas närvi, eriti aga pidevalt kerkiv ülekandetasu.

Jukka pole ainus. Mõni aasta tagasi tõsteti Soomes hüppeliselt elektri ülekandetasusid. Pärast seda on paljud mõelnud hakata ise elektrit tootma. Parikkala transpordiettevõtja Jukka otsustas proovida, kas ta saab oma 187-ruutmeetrise kodumaja elektri osas autonoomseks muuta, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Soomes on ligi 1,1 miljonit eramaja ning enamus soomlasi elab oma majas. Päiksepaneele kasutatakse majade juures lisa energiaallikana, suvilate puhul on see paljudel juhtudel ainus energiaallikas. Nn off-grid ehk täielik eraldatus on Soomes aga eramajade puhul harv nähtus.

 

 

Soomlane Jukka otsustas off-gridi kasuks pool-juhuslikult. Osaliselt tuleb see kliimateadlikkusest. Mees ostis omale elektriauto, millega saab sõita 600 kilomeetrit aku peal. Edasi mõtles ta, miks ei võiks maja olla samamoodi akude peal. Sellele järgnes poolteist aastat sättimist, mille jooksul viidi majapidamine järk-järgult elektrivõrgust üle päiksepaneelidele ja akudele.

Elektritarbimist ei tahtnud pere samas vähendada. Suurimad tarbijad on nõude- ja pesumasinad. Eesmärk oli jätta need tööle nagu varem. Kõigepealt paigaldati päiksepaneelid, siis akud ja muud agregaadid.

Off-gridi kõrval on Soomes väga levinud nn hübriidmudel, kus katusel on päiksepaneelid ja elektrit võetakse võrgust siis, kui päike ei paista. Paljud inimesed on huvitatud oma tootmisest, sest Soomes pole elektrivõrkude osas konkurentsi ning 80 protsenti võrkudest on monopoolses seisundis.

Jukka garaaži katusel on 18 päiksepaneeli. Garaažis sees on 50 kWh mahutavusega akupark, kuhu päikseenergiat talletatakse. Päiksepaneelide võimsus on 4,8 kW. Garaažis on varuenergiaallikana ka biodiislil töötav diiselgeneraator. Massiivne 30 kW generaator hakkab automaatselt tööle siis, kui akude täituvus langeb alla poole.

Kogemuse põhjal saab märtsist oktoobrini hakkama päikseenergiaga. Generaatori abi on vaja detsembris-jaanuaris. Sellise süsteemi loomine polnud lihtne, sest ühtegi vastavat eeskuju polnud. Kõik tuli välja mõelda ja teha ise. Nüüd aga töötab kõik suurepäraselt. Projekt läks maksma kokku ligi 30 000 eurot.

Nüüd kardetakse Soomes, et kui teised majapidamised järgivad seda eeskuju, siis jääb võrku nii vähe majapidamisi, et nende jaoks kerkib hind lakke. Soomlane Jukka pole oma elektrivõrgu lepingut igaks juhuks veel lõpetanud. Pärast talve aga kavatseb ta end lõplikult võrgust lahti ühendada. Pärast seda on elektriarve ümmargune null. Praegu maksab ta veel liitumise eest, mis on 40 eurot kuus.

Kui Jukka end lahti ühendab, saab ta tagasi liitumismaksu, mis oli 3000 eurot. Samas, kui ta tahab uuesti liituda, maksab see juba 5000 eurot. Jukka on välja arvestanud, et 30 000-eurone investeering tema eluajal end tagasi ei teeni, samas on ta rahul. Ta on rahul, et saavutas oma eesmärgi. Ühe asja teeks mees nüüd teisiti – soetaks suuremad akud.

Sähkölasku pian nolla euroa – mies irrotti omakotitalonsa sähköverkosta ja alkoi tuottaa sähkönsä itse: “Muut ajattelivat, että hulluhan tuo on”

Aurinkopaneelien kysyntä on kasvanut, mutta niitä käytetään Suomessa lähinnä lisävirtana. Parikkalassa haluttiin kokeilla, voisiko omakotitalo toimia paneelien ja akuston varassa. Kuukauden alku häämöttää. Pian postilaatikkoon kolahtaa taas kasa laskuja, jotka pitäisi hoitaa. Varsinkin sähkölasku voi kuumentaa suomalaisten tunteita. Se oli tuttua myös Etelä-Karjalan pienessä Parikkalassa asuvalle Jukka Heinoselle vielä vuosi sitten.

(Visited 513 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid