Soome ettevõtetelt ja asutustelt petetakse mitmel moel raha välja, seda tehakse osavalt petukirjadega, isegi palgaraha petetakse välja

Soomes on ettevõtteid puudutavad pettused sagenenud. Riigi küberturvakeskusele tuleb igapäevaselt teateid nn firmajuhipettuste kohta. Neis saadab firmajuhti mängiv kurjategija kirja rahaülekannete eest vastutavale töötajale ja palub teha ülekanne.

Lisaks on viimasel ajal petiste sihtmärkideks saanud ühendused, seltsid, raamatukogud ja õppeasutused. Sellised pettused on lihtsalt teostatavad ja neid üritatakse seal, kus liigub raha, vahendab Yle.

Üks tavalisemaid viise pettusi toime panna on jäljendada firma e-posti aadressi. Nii võib saatja aadress olla üks osa gmaili aadressist. Sellisel viisil läheb pettus läbi, kui kirja vastuvõtja kontrollib vaid saatja nime, aga mitte saatja e-posti aadressi. On ka muid variante, näiteks kui firma e-posti aadress on firma.com, siis kasutab petis aadressi firrna.com, f1rma.com või firma.net.

Viimasel ajal on levinud ka palgaraha pettused, kus petis esineb firma töötajana ja palub kanda palgaraha teisele kontole. Sellised pettused erinevad nn Nigeeria kirjadest – Nigeeria kirjade puhul saadetakse sama kiri paljudele aadressidele, uute pettuste puhul aga tehakse rohkem eeltööd ja ollakse täpsemad. Kirjad saadetakse täpselt sinna, kuhu vaja.

Nn firmajuhipettuste puhul on tegemist rahvusvahelise kuritegevusega. Seetõttu on need Soomes suunatud peamiselt ingliskeelsetele firmadele või on keeleliselt konarlikud. Edasi arenenud tõlketeenused aga võimaldavad saata järjest paremini koostatud kirju.

Viimasel ajal on firmajuhipettuste puhul sagenenud kinkekaardipettused, kus firma juhina esinev petis soovitab firma töötajatel soetada veebi kaudu teatud tüüpi kinkekaarte. Pettused toimuvad tihti enne jõule, mil näiteks USA-s makstakse töötajatele jõulupreemiaid. Soomes sellist tava pole, aga üritatud on selliseid asju isegi Soomes.

Tavaliselt antakse veebipettuste puhul teada, et asjaga on kiire ja ei saa oodata järgmist päeva. Antakse teada, et makse on hilinemas või antakse korraldus enne nädalavahetust. Kiirus on vahend, millega hajutatakse pettuse sihtmärgi tähelepanu.

Politsei andmetel on selliste pettustega Soomes käesoleval aastal välja petetud ligi 4 miljonit eurot. See näitab, et tegemist on tõsise asjaga.

Tällaisilla viesteillä suomalaisilta yrityksiltä kalastellaan rahaa – katso, olisitko itse haksahtanut

Tässä jutussa näet esimerkkejä aidoista työpaikoille tulevista huijausviesteistä. Yrityksiin kohdistuvat verkkohuijaukset ovat edelleen yleistyneet. Valtion kyberturvallisuuskeskukseen tulee jo päivittäin ilmoituksia esimerkiksi toimitusjohtajahuijauksista. Niissä rikollinen lähestyy yrityksen rahaliikenteestä vastaavaa työntekijää ja esiintyy yleensä johtajana. Tarkoituksena on saada työntekijä maksamaan valelasku tai tekemään muu tilisiirto, joka päätyy huijarille.

(Külastatud 155 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid