Soome lapsevanemad on koolisüsteemis pettunud, kuna see jätab lapsele liiga palju valikuvabadust

Paljud Soome lapsevanemad on pettunud praeguses koolisüsteemis, kuna see jätab lastele liiga palju valikuvabadust. Soome koolisüsteemi on kritiseerinud ka lastepsühhiaatrid.

Uus metoodika võeti Soome koolides kasutusele kaks aastat tagasi ja see annab lastele õppimises vabad käed. Pärast seda on osa lapsi vahetanud kooli ja valinud sellise, kus nõuded on karmimad. Üks pere soovis, et laps läbiks teises koolis uuesti terve 6. klassi, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Hariduse asjatundjad aga pooldavad lastele suurema vabaduse andmist, kuna nende arvates on tulevikus vaja rohkem selliseid inimesi, kes on võimelised ise otsustama ja mõtlema loominguliselt. Vanemad aga kardavad, et sellega kaotab kool oma senise rolli, mis on laste õpetamine.

Soome terviseameti lastepsühhiaater Terhi Aalto-Setälä leiab, et lastele vabaduste andmisega on liiga kaugele mindud ja sellega tuleks veidi tagasi tõmmata. Tema väitel pole palju ka selliseid täiskasvanuid, kes suudaks ise otsustada ja mõelda. Lapsed on väga individuaalsed ja paljud pole võimelised ise kõike ära otsustama ja mõtlema. Enamasti on lapsed iseseisvaks otsustamiseks võimelised alles vanemas astmes. Samas esineb ka näiteks gümnaasiumi õpilastel probleeme, et nad ei suuda oma aega õieti juhtida.

Samuti ei olda päris kindlad selles, et 10-aastane poiss suudaks iseseisvalt oma õppimist suunata. Kui talle anda valida, kas teeb kerge, keskmise või raske ülesande, siis ta läheb tõenäoliselt kergema vastupanu teed. See aga tähendab, et paljud võimekad õpilased ei võta enam õppimist tõsiselt, kuna seda neilt ei nõuta. Rääkimata nendest õpilastest, kelle eeldused on kehvemad.

Soomes tõstatus hariduse teema pärast seda, kui 12-aastane soome tüdruk kurtis, et teda pole viimased poolteist aastat keegi õpetanud. Seetõttu langes lapse õppeedukus ning ema rääkis, kuidas laps nuttis. Laps ja vanemad leiavad, et kool on ebaõnnestunud oma põhitegevuses – laste õpetamises. Kool, kus laps õppis oli Soomes üks esimesi, kus võeti kasutusele uude metoodika.

Tuttuus koolihoone oli jagatud nelja ossa, niin et igas rakukeseks kutsutud osas oli 80 algklasside õpilast. Rakukese õpilased jagati vastavalt vanusele veel väiksematesse gruppidesse, aga vahepeal oldi koos suures rühmas.

Õpilane rääkis, et tema jaoks oli raske, kui rakukese õpilased kogunesid kokku „väljakuks” kutsutus suurde ruumi. Lapsed otsisid omale istumise pehmetel patjadel ja õpetajad olid laua ääres nende keskel. Koolipäeva algus oli kaootiline ja keegi midagi ei õpetanud. Õpilased alustasid igaüks omaette oma nädalaplaani alusel tegevust ja käisid aeg-ajalt „väljaku” keskel õpetajalt nõu küsimas. Lapse jaoks oli raske, et keegi midagi ei õpetanud, vaid ta pidi kõike ise õppima.

Kooli direktor rääkis, et lapsed saavad uue metoodika järgi omale ise istumiskoha valida. Kõik muu on aga nagu varem, kus olid koolipingid. Vajadusel õpetajad abistavad ja annavad nõu.

Õpilane aga uute oludega ei kohanenud ja ta pidi kooli vahetama. Lapsele tundus, et ta ei õpi mitte midagi. Uues koolis oli jäme ots õpetaja käes ja lapsed kuulasid ning õppisid nagu vanasti. Uue metoodika järgi koolis oli lapse keskmine hinne 7,1, teises koolis 8,5.

12-vuotiaan tytön tarina nykykoulusta nosti kohun – lasten liian suuri valinnanvapaus kerää rajua kritiikkiä: “On menty liian pitkälle”

Lastenpsykiatri kritisoi modernia opetusta kouluissa ja toivoo, että lapsilta vaadittaisiin nykyistä vähemmän itseohjautuvuutta. Koululaisilta vaadittu itseohjautuvuus kerää kritiikkiä vanhemmilta ja asiantuntijoilta. Yle kertoi artikkelissaan nykyaikaisen koulun opetukseen pettyneistä perheistä. Artikkelissa haastatellut koululaiset ja heidän vanhempansa väittivät, ettei lapsille tarjottu koulussa riittävästi opetusta.

(Visited 209 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid