Kõige kliimasõbralikum tegu on laste tegemata jätmine, aga miks sellest Soomes ei räägita?

Kui räägitakse kliimasõbralikkusest, siis põhiliselt seoses auto- ja lennusõidu piiramise ning taimetoidu söömisega. Jäetakse mainimata aga ülekaalukalt kõige kliimasõbralikum tegu ja see on laste tegemata jätmine. Miks see nii on?

Ühe lapse tegemine on kümme korda kliimavaenulikum tegu kui miski muu, autoga sõitmine või lendamine. Ehk siis: lapse tegemata jätmine on pikalt kõige kliimasõbralikum tegu, mis üldse olla saab. Ometi sellest Soomes ei räägita.

 

-Reklaam-

 

Soome Sitra teaduskeskuse projektijuht Markus Terho räägib, et eesmärk oli saada inimesed kliimategurite peale mõtlema. Kui oleks hakatud rääkima, et lapsi ei saa teha ja lemmikloomi pidada, siis oleks inimesed asja vastu kohe huvi kaotanud.

Sitra uutes juhistes on lemmikloomad sisse toodud, aga lapsi seal endiselt ei ole. Terho ei oska öelda, kas lapsed peaks kaasama kliimamuutusega seotud diskussiooni või mitte, aga Sitrale lapsed ei sobinud. Seal mõeldi asjade peale, millest inimesed võiks innustuda.

Üks laps vähem on suur keskkonna mõjutaja, aga sama tulemuse annab see, kui panna kümme sõpra vähem kulutama. Keskkonnafilosoofia uurija Suvielise Nurmi märgib, et lapsed peaks diskussiooni kaasama, aga tuleks mõelda, kuidas seda teha. Paljud Helsingi piirkonna noored juba räägivad, et ei taha lapsi kliimamõju pärast. Samas ei peaks see tähendama, et pole hea üldse lapsi saada. Näiteks või saada ühe lapse, aga mitte kolm.

Nurmi arvates tuleks arutada, mitu last on hea. Samas ei tohiks süüdistada neid, kel juba on lapsed. Last ei tohiks vaadata kliimamõju pilguga, vaid mõelda, kui suurt hulka inimesi planeet välja kannatab ja milline on mõne pere laste arvu mõju.

Lundi ülikooli uuringu kohaselt vastab ühe lapse keskkonnamõju 5-6 täiskasvanu keskkonnamõjule. Teiste sõnadega viiekordistab üks laps inimese süsiniku jalajälje. Kaks last kümnekordistab inimese keskkonnamõju.

Lundi ülikooli uurimuses on välja toodud, et inimene peaks võtma vastutuse nii oma laste kui lapselaste keskkonnamõju eest. Samas võib mõelda ka nii, et inimene ei vastuta enam lapse keskkonnamõju eest, kui laps on täiskasvanu ja kodust lahkunud. Uuringus on välja toodud, et kliimamõju jääb väiksemaks, kui pere suurenedes ei kolita suuremasse elamisse, süüakse taimetoitu ja liigutakse jalgratta või ühistranspordiga.

Lundi ülikooli uurimises on kritiseeritud Euroopa Liidu poliitikuid selle eest, et tegelike põhjuste asemel keskendutakse kliimateemal teisejärgulistele asjadele.

Isiku kliimamõju tegurid (tonni süsinikdioksiidi aastas):

Lapse tegemata jätmine 58,6
Ilma autota elamine 2,4
Pikkadest lendudest loobumine 1,6
Rohelise energia kasutamine 1,5
Säästlik auto 1,19
Taimetoit 0,8
Keskmistest lendudest loobumine 0,6
Hübriidauto 0,4
Jahedama veega pesu pesemine 0,25
Taaskasutus 0,21
Säästupirnid 0,1
Allikas: Environmental Research Letters, 2017

(Visited 353 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid