Iga seitsmes soome laps elab juba vaesuses ja 10-eurone lapsetoetuse tõus ei paranda olukorda

Ida-Helsingis elav Maarit-Elisa on kahe lapse üksikema ja teab, mis olukorras on väikse sissetulekuga pered. Päev algab sellega, et ta seisab leivajärjekorras. Ilma selleta pere majanduslikult hakkama ei saaks.

Toidupanga leivajärjekorrast saab pere vajaliku toidu. Leivajärjekorras saab ka suhelda ja leiab uusi tuttavaid, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Vanem laps on lõpetanud gümnaasiumi ja noorem käib muusikakoolis. Pere on olnud alati kunstilembene. Pereema on püüdnud peret elatada oma maalide müügiga. Vahetevahel on ta saanud rahalist abi oma vanematelt, et laste ringide eest maksta. Kooliraamatute ostmiseks on saadud abi eri organisatsioonidelt.

Pered tulud on eluasemetoetus, pension ja noorema lapse lapsetoetus.

Soomes elab ligi 150 000 alla 18-aastast last ehk 14 protsenti kõikidest lastest väikse sissetulekuga peredes. Lastega perede vaesus kasvab juba mitu aastat järjest. Värskeimad andmed on 2017. aastast ja praegust lastega perede vaesust on raske hinnata. Perede vaesus on aga viimasel ajal kogu aeg kasvanud.

Valitsus tahab nüüd laste olukorda parandada. Valdadele antakse lisaraha, et lasteaia rühmad oleks väiksemad. Õppivad vanemad saavad igas kuus 25 eurot lisaks, üksikvanema lapsetoetus kasvab 10 euro võrra, tõusevad ka paljulapseliste perede toetus ning toimetulekutoetus.

Asjatundjate väitel on lapsetoetuse tõus samm õiges suunas. Samas aga pole 10-eurosest tõusust palju kasu. Pigem võiks omavalitsused anda raha laste ringide jaoks. Vaeste perede lastele tuleks leida vähemalt ühe ringi raha.

Soome lapsetoetus on praegu ostujõu poolest 30 protsenti madalam kui 1990ndatel aastatel. Pikemas perspektiiviks oleks vaja lapsetoetused vaesuse vähendamiseks indekseerida.

Vaesus mõjutab Soomes laste elu mitmel moel. Muret teeb see, et vaesus kandub edasi põlvest põlve. Vaeste vanemate lastest saavad vaesed noored ning täiskasvanud, kel on suur oht saada ühiskonnas tõrjutuks. Selline surnud ring tuleks katkestada. Vaesusega kaasneb häbi ja võimetus midagi ette võtta. Vaesemaid lapsi kiusatakse koolis sagedamini. Vanemate vaesus mõjutab laiemalt laste heaolu.

Joka seitsemäs suomalaislapsi elää köyhyydessä – Yksinhuoltajan mukaan 10 euron lapsilisäkorotus ei riitä parantamaan köyhien perheiden arkea

Asiantuntijoiden mukaan budjettimuutosten suunta on oikea. Lapsiperheköyhyyden kitkemiseksi pelkät pienet lapsilisäkorotukset eivät kuitenkaan riitä. Itä-Helsingissä asuva Maarit-Elisa, kutsumanimeltään Melisa, Virmajoki-Salmijärvi on kahden teini-ikäisen lapsen yksinhuoltaja ja hän tietää, mitä pienituloisen perheen arki on. – Päiväni alkaa sillä, että jonotan leipäjonossa. Ilman sitä emme pärjäisi taloudellisesti. Sieltä saamme tarvittavat elintarvikkeet.

(Visited 557 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid