Vene valitsus kaalus 1991. aastal Karjala müüki, aga soomlastele sellest ei räägitud

Venemaa kaalus majanduslikult raskel ajal 1991. aastal Karjala müüki Soomele, kuna seal kardeti natsionalismi tõusu. Soomlastele aga sellest midagi ei räägitud.

Venemaa kaalus päris tõsiselt Karjala müüki, kinnitas Venemaa toonane välisministri asetäitja Andrei Fjodorov intervjuus väljaandele Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Venemaa uus juhtkond koostas 1991. aasta juulis nimekirja piirkondadest, kus võivad pead tõsta autonoomiat nõudvad rahvuslikud meeleolud, mistõttu peaks olukorda lahendama rahvusvaheliselt. Nimekirjas oli ka Karjala, kuna kardeti sealset natsionalismi.

Hiljem samal aastal avastas Vene valitsus, et laguneva NLiidu riigikassa on tühi. Siis arvestati, et Karjala müügihind võiks olla 15 miljardit dollarit (võrdluseks: samapalju maksaks Tallinna-Helsingi tunnel). Fjodorov rääkis sellest juba 2007. aastal ja tema teada teadsid asjast Soome toonane president Mauno Koivisto ja välisminister Paavo Väyrynen. Nüüd ütles Fjodorov, et soomlased sellest ei teadnud.

Fjodorov ütles, et käis 1991. aastal Soomes ja sellest asjast räägiti, aga need kõnelused toimusid Vene valitsuses suletud uste taga.

Vene valitsus otsustas 1994. aastal, et Karjalat ei müüda.

Ajatus Karjalan myymisestä takaisin Suomelle oli Venäjän hätäratkaisu rahapulaan vuonna 1991, kertoo silloinen varaulkoministeri Andrei Fjodorov HS:lle

Maailmanjärjestys oli keväällä 1991 murroksessa, jonka lopputulosta ei tiennyt kukaan. Yksi yllättävä seuraus olisi voinut olla Karjalan päätyminen takaisin Suomelle. Berliinin muuri oli murtunut puolitoista vuotta aiemmin.

(Visited 127 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid