Täna 100 aastat tagasi jõustus Soomes kuiv seadus

Täna 100 aastat tagasi, juunikuu 1. päeval 1919. aastal jõustus Soome ajaloo üks erilisematest seadustest, alkoholi keeluseadus. Sel olid märgatavad ühiskondlikud ja majanduslikud mõjud.

Keeluseaduse projekt ei sündinud üleöö, sel oli pikem ajalugu. Alkoholi täiskeeld oli olnud juba pikemat aega karskus- ja töölisseltside nõue. Esimest korda võttis Soome parlament keeluseaduse vastu juba 1907. aastal. Keiser Nikolai II keeldus seda kinnitamast, nii nagu ka 1909. aastal tehtud uut eelnõud.

 

-Reklaam-

 

Kui keiser oli troonist loobunud 1917. aasta algul toimetasid soomlased seaduseelnõu „alkoholi sisaldavate ainete valmistamise, maaletoomise, müügi, transpordi ja ladustamise kohta” Venemaa ajutisele valitsusele, mis 29. mail 1917. aastal selle kinnitas. Seadusel polnud veel sellist mõju nagu hiljem. Kinnitamise hetkel lisati seadusele kahe aasta pikkune üleminekuperiood, enne kui see jõustus. Üleminekuaeg lõppes 1. juunil 1919. aastal.

Seadus puudutas kõiki aineid, milles oli üle 2 mahuprotsendi sellist etüülalkoholi, mis oli denatureerimata (joomiskõlbmatuks muutmata). Üle kaheprotsendilist denatureerimata alkoholi tohtis valmistada, sisse tuua, müüa, transportida ja ladustada ainult meditsiinilistel, tehnilistel ja teaduslikel eesmärkidel. Läbi Soome transiidi puhul sadamates tuli välismaistel laevadel järgida tolli korraldusi.

Seaduse järgi ei kehtinud seadus Soome ja välismaa vahelises laevaliikluses „avamerel”. Seadus nägi ette, et ainult riik tohib toota ja maale tuua alkoholi nagu kirikuvein. Ebaseadusliku maaletoomise ja selle katse eest määrati vähemalt 100 marka trahvi või vangistus kahest kuust kuni kahe aastani. Organiseeritud salakaubaveo eest ootas vähemalt pool aastat vanglat. Lisaks konfiskeeriti alkohol, anumad ja transpordivahendid.

Keeluseadus polnud 1917. aastal nii karm kui see oleks praegu. Aastal 1914. alanud maailmasõjaga seoses oli Vene impeeriumis nii alkoholi kui muude kaupade kättesaadavust piiratud. Keeluseadus kehtis terves Vene impeeriumis. Rootsiski oli alkoholi tarvitamise piiramiseks kehtestatud talongisüsteem.

Soome tolli info kohaselt alustasid ametivõimud keeluseaduse tuleku ette valmistamist 1919. aasta algul. Seaduse jõustamiseks ja järelvalveks loodi uusi ametkondi. Põhiline järelvalvaja oli sotsiaalministeeriumi karskusosakond. Selle pädevusse kuulus alkoholimonopoli haldamine ning impordilubade väljastamine. Tolli ülesanne oli valvata, et maale toodud alkoholil oli selleks luba ja et ei toimuks alkoholi salakaubavedu. Seda ei peetud toona suureks probleemiks võrreldes keeluseadusest oodatava kasuga.

Tollis pandi tähele, et seaduse jõustumiseks ei olnud piisavalt ettevalmistust. Kui tähtaeg lähenes, püüdis toll mõjutada valitsust seadust muutma. Näiteks suur alkoholitootja Prantsusmaa oli saatnud Soomele noodi. Kuivõrd sealt toodi Soome suures koguses alkoholi, võis hakata kannatama Soome puidutoodete eksport Prantsusmaale. See oleks tähendanud suurt lööki, sest valitsus oleks ilma jäänud puidutoodete eksporditollidest ning see oleks tekitanud eelarvesse 8,5 miljoni marga suuruse augu.

Samal ajal lisas seaduse jõustamine kulusid. Näiteks tolli inspektorite arv neljakordistus ja sellestki ei piisanud salakaubaveo piiramiseks. Tolli kulutused tõusid ligi 10 miljoni marga võrra. Keeluseaduse pooldajad ründasid tolli ajakirjanduse kaudu, kuna seadusel tohtisid olla vaid positiivsed tagajärjed. Teiselt poolt oli seadusel palju vastaseid, kes kohe organiseerusid.

Prantsuse konsul tegi ettepaneku, et alkoholi sissetoomine oleks lubatud eraisikutele. Toll aga sellist ettepanekut ei teinud. Toll ei saanud tegevuseks lisaraha, samuti ei tehtud seadusesse muudatusi. Hiljem sai toll palju kriitikat seoses plahvatuslikult kasvanud salakaubaveoga.

Keeluseadus ei toonud kohe kaasa suuri konfiskeerimisi. 1919. aasta kevadel välja antud määruses oli märgitud, et maal olevad alkoholivarud tuli registreerida politseis 60 päeva jooksul pärast seaduse jõustumist. Varud kahanesid enne tähtaja saabumist. Toll konfiskeeris 1919. aastal ligi 4300 liitrit salaja maale toodud piiritust ja 3500 liitrit muid vägijooke. Pärast seda aga keskenduti põhiliselt piirituse salakaubaveole. Kümme aastat pärast keeluseaduse jõustumist konfiskeeris toll aastas juba ligi miljon liitrit salaalkoholi aastas.

SATA VUOTTA SITTEN: Kieltolaki voimaan 1. kesäkuuta – Tulli yrittää vaikuttaa viime hetkellä

Kesäkuun 1. päivänä 1919 astui voimaan yksi Suomen historian erikoislaatuisimmista laeista, alkoholin kieltolaki. Sillä oli huomattavia yhteiskunnallisia ja taloudellisia vaikutuksia. Ne koskettivat melkoisesti myös tullilaitosta ja sen tehtäviä. Kieltolakihankkeella oli takanaan jo pitkä historia. Alkoholin täyskielto oli kuulunut raittius- ja työväenliikkeen keskeisiin vaatimuksiin. Ensimmäisen kerran Suomen eduskunta hyväksyi kieltolain vuonna 1907.

(Visited 102 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid