Miks üks teenib teisest rohkem raha? Uuringute järgi sõltub see geenidest ja last ei ole võimalik edukaks kasvatada

Geneetilised eeldused ja üksikud juhused määravad ära selle, kui palju üks või teine inimene elus teenib. Kasvatuse roll on uuringute kohaselt väga väike.

Edukad inimesed armastavad kiita oma vanemaid kaasa antud teadmistele ja koduse kasvatuse eest, mis on nende elule andnud tiivad. Tegelikult on aga pere mõju palju väiksem kui arvatakse, väidavad käitumisgeneetika uurimused.

Vanemad võlgnevad tänu teenimisele, aga mitte kasvatusele. Nad mõjutavad lapsi eelkõige edasi antud geenide kaudu. See selgub värskest uurimusest, mille viisid läbi  majandusteadlased Ari Hyytinen, Pekka Ilmakunnanen, Edvard Johansson ja Otto Toivanen ning mis avaldati ajakirjas The Journal of Economic Inequality.

Teadlased märkasid, et erinevused inimeste sissetulekutes sõltuvad eelkõige pärilikest teguritest ehk geenidest. Meeste puhul sõltub geenidest 54 protsenti ja naistel 39 protsenti sissetulekute erinevustest, vahendab Helsingin Sanomat.

Naiste väiksem geenide mõju sissetulekutele tuleneb sellest, et naistel on laste tõttu katkendlikum ja lühem karjäär.

Geenid mõjutavad sissetulekuid seeläbi, et geenidest sõltuvad inimeste eelistused, tervis, vaimsed võimed, iseloomujooned ja riskivõtmise julgus. Need eeldused mõjutavad omakorda haridust, elukutse valikut ja tööalast edukust. Soomeski on märgatud, et sotsiaalsed inimesed teenivad rohkem.

Uuring põhineb peaaegu kõigil Soome ühe munaraku (identsetel) ja sama sugupoole erinevate munarakkude (mitteidentsetel) kaksikutel, kes on sündinud aastatel 1950-1957. Nende tulusid kontrolliti, kui nad olid 33-59-aastased ehk tööalaselt aktiivses eas.

Identsete ja mitteidentsete kaksikute võrdlemise teel on võimalik selgeks teha, kui suur on pärilikkuse ja kui suur muude keskkonnategurite mõju näiteks haridusele, iseloomujoontele, mõistusele ja sissetulekutele.

Kuigi teadlased uurisid vaid kaksikuid, kehtivad järeldused kõigi puhul. Kaksikud annavad võimaluse asja uurida, kus teadlased saavad eraldada geenide ja keskkonna mõju. Ühemunaraku ehk identsete kaksikute geenid on täpselt samad. Nad on enamasti kasvanud samas peres, elanud samas piirkonnas ja käinud tõenäoliselt samas koolis. Kui kaksikute elu tulevikus muutub, sõltub see välistest ehk keskkonna mõjudest.

Uuringus võeti vaatluse alla ka kaksikud, kes pole identsed, nende puhul oli sama vaid kasvukeskkond, mitte geenid.

Teadlaste väitel arvavad vanemad ekslikult, et laste kasvatamisest sõltub nende tulevik. Samas unustavad vanemad ära enda geneetilise tausta. Kui vanematel on kõrgem haridus, siis edastavad nad geene, mille järgi on ka lapsed koolis edukad. Samal ajal pakuvad vanemad lastele keskkonda, kus palju loetakse. Sel keskkonnal pole aga nii suurt mõju kui geenidel.

Ka teistes riikides tehtud uurimustes on koduste olude mõju lapse edukusele ligi 10 protsenti. See on palju väiksem kui näiteks geenidel ja üksikutel keskkonnateguritel.

Uuringutest tuli ka välja, et õpingute pikkus ei mõjuta sissetulekut. Aastaid ülikoolis käinud humanitaarteaduste magister võib teenida palju vähem kui kutsekooli lõpetanud tippspetsialist.

Käitumisgeneetika järeldused võivad tekitada pahameelt, kuna nende järgi sõltub justkui kõik geenidest. Ent uuringutest tuleb välja, et samamsuur mõju on keskkonnal. Samuti ei tähenda geneetilised eeldused seda, et midagi ei saaks ette võtta – isegi lühinägelikkust annab prillidega korrigeerida.

Ühiskonnal on võimalik maksustamise ja tulujaotusega kompenseerida erinevust, mis tuleneb geenidest. Seda on Soomes ka tehtud.

(Külastatud 186 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid