Eestlased tähistavad koos taanlastega Eesti vallutamist – miks see nii on?

Taani kuninganna Margareeta tuleb täna luksusjahiga Tallinna, et tähistada 800 aasta möödumist Tallinna vallutamisest Taani kuninga Valdemar II ehk Valdemar Vallutaja poolt.

Legendi kohaselt olid taanlased 15. juunil 1219. aastal juba Tallinna alt lahkumas, kui üllatavalt laskus taevast valge ristiga punalipp – Dannebrog. See märk jumala soosingust aitas taanlastel saavutada või eestlaste üle, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Koht, kus lipp legendi kohaselt langes asub Tallinna vanalinnas endise linnamüüri sees Taani kuninga aias.

See legend on põhjus, miks Taani kuninganna Margareeta II saabub täna, laupäeval Tallinna. Kuninganna saabub Tallinna lennusadamasse oma luksusjahiga Dannebrog, umbes samamoodi nagu kunagi saabus Valdemar Vallutaja.

Taanlaste jaoks on 15. juuni pidupäev. Taani lipp on vanim kasutusel olev rahvuslipp, selle järgi on oma lipu saanud Rootsi ja Soome.

Paljud imestavad, miks tähistavad eestlased oma sõjalise kaotuse päeva. Pärast seda kaotasid eestlased nii Tallinna kui terve Põhja-Eesti Taani kuningale. Ühtlasi tähistas vallutus Tallinna kui linna sündi.

Taanlaste eestvõttel tekkis Tallinna linn – Taani linn – ehk Tallinn. Ametlikult sai Tallinn linnaõigused aastal 1248, kui linnale anti Lüübeki seaduse alusel linnaõigused.

Enne Tallinna linna asus selle koha peal eestlaste Lindanise linnus. Valdemar II laevastik saabus Tallinna alla 1219. aasta suve algul. Lisaks kuningale oli kaasas Lundi piiskop Anders ja veel neli piiskoppi.

Liivimaa Henriku kroonika räägib sellest, kuidas eestlased lasid end algul ristida, aga siis hiilisid taanlaste teki ja tapsid piiskop Theoderichi, kuna arvasid, et tema on kuningas. Taanlaste võidu aga kindlustas eestlaste üle mitte lipp, vaid see, et eestlasi ründasid samal ajal sakslased ja venelased. Taani kuningas ja piiskopid aga kiitsid võidu eest jumalat ja seda, et taevast oli lipp alla langenud.

Uuema Taani ajaloouurimuse kohaselt ei olnud eestlased neid reetnud, vaid olid päriselt tahtnud ristiusu vastu võtta. Võitlus aga puhkes pärast seda, kui taanlased hävitasid eestlaste muistse hiie, kui rajasid kindluse Toompeal.

Oli kuidas oli, aga taanlaste linn kerkis eestlaste Lindanise asemele. Tallinna valitses Taani kuninga asemik, aga all-linnas tegutsesid põhiliselt saksa kaupmehed. Inimesi tuli linna ka Rootsist ja Soomest. 13. sajandi lõpuks oli Tallinna ümber juba müür. Olid ehitatud kirikud, kloostrid, elamud ja raekoda.

Vaid kahe-kolme inimpõlve jooksul kerkis Tallinna Hansalinn. Nõnda pole Tallinna teke põhjustanud Eestis kriitilist vastuvõttu, välja arvatud mõned kommentaarid sotsiaalmeedias. Taani perioodi vaadatakse Eestis kui positiivset aega. Leitakse, et kui poleks tulnud taanlased, oleks selle ala vallutanud sakslased või venelased.

Kuni aastani 1346 kestnud Taani aega ei meenutata sama soojalt nagu hilisemate vallutuste aega. Ühine pidupäev koos taanlastega tuleneb ka praegusest poliitilisest olukorrast, kus Taani on Eesti jaoks tähtis liitlane Läänemere ääres. Taani saatis oma hävitajad Eestit kaitsma 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi.

Ristiusk liitis Eesti omakorda Lääne kultuuriruumi. Nüüd on eestlased tänulikud, et kuuluvad lääne tsivilisatsiooni. Kuninganna Margareeta avab suurtükitornis Kiek in de Kök näituse Dannebrog ja Eesti 1219-2019.

Taani vabatahtlikud võitlesid Eesti poolel ka Vabadussõjas aastatel 1918-1920 ehk 700 aastat pärast Tallinna vallutamist. Kuigi taanlasi oli vaid kümnendik võrreldes soomlastega, oli nende osalemisel sümboolne tähendus. Sellega oli varasem vallutus hüvitatud.

Tanskan lipun kerrotaan pudonneen taivaasta Tallinnassa tasan 800 vuotta sitten, ja siksi kuningatar Margareeta saapuu loistojahdilla juhlimaan voittoa virolaisista

Voitto oli kuin ihme. Tanskan kuninkaan Valdemar II:n eli Valdemar Valloittajan joukot olivat jo perääntymässä ratkaisevasta taistelusta 15. kesäkuuta 1219, kun yllättäen taivaalta laskeutui valkoristinen punalippu, Dannebrog. Merkki jumalaisesta suosiosta siivitti Itämerta hallinneet tanskalaiset voittoon virolaisheimoista. Näin kertoo legenda, jonka historioitsija Christiern Pedersen ja munkki Peder Olsen kirjasivat 1500-luvulla toisistaan tietämättä.

(Visited 277 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid