Soome jõudis hiidpuuk, jälitab ohvrit 10 minutit

Soome levis arvatavalt koos rändlindudega soojades maades tavaline hiidpuuk, mis on võimeline jälitama oma ohvrit 10 minutit.

Soomes on seni olnud liikvel tavaline puuk (Ixodes ricinus) ja sisse rännanud taigapuuk (Ixodes persulcatus), aga Soome on jõudnud ka kolmas liik Hyalomma marginatumia, vahendab Iltalehti.

Hyalomma puuk on nii väljanägemiselt kui eluviisilt senistest puukidest erinev. Soomes on harjutud, et puuk on väike, must ja liigub aeglaselt. Tavalised puugid ootavad oma saaki heinakõrre otsas, kuni mõni püsisoojaline nagu koer, põder või inimene mööda läheb. Puuk vajab verd selleks, et areneda tõugust nümfiks ja edasi täiskasvanuks. Lisaks vajab emane puuk veel kolmandat vereannust selleks, et muneda.

Lindude rõngastajad on aga leidnud Soomest veel kolmanda puugiliigi Hyalomma marginatum, kes on senistest värvikam, suurem ja kiirem. Puugi kehal on näha iseloomulikud pikitriibud. Isase pikkus on 4 mm, aga emane võib kasvada 6 mm pikkuseks. Verd täis imenud Hyalomma puuk aga võib paisuda kuni paari sentimeetri pikkuseks.

Hyalomma puuk ei oota oma ohvrit, vaid tuvastab vere 9 meetri kauguselt ja on kiire jooksja – ta on võimeline ohvrit jälitama 10 minutit. Varases staadiumis toitub see puuk lindudest, aga täiskasvanud isend imeb imetajate verd.

Hyalomma puuke kohtab põhiliselt Põhjka-Aafrikas ja Aasias, aga ka Euroopas nagu Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Tavapäraselt soojades ja kuivades piirkondades elutsenud puuk on edasi liikunud juba Saksamaale.

Soomes ja Rootsis on neid puuke juba varem täheldatud. Puukidega seotud levinumad haigused Soomes on borrelioos ja ajukelmepõletik. Hyalomma aga levitab Krimmi-Kongo verejooksupalavikku, mis on viirushaigus. Hispaanias tuvastati esimene nakatumine 2016. aasta augustis, kui haigestus üks 62-aastane mees. Temalt sai viiruse teda haiglas põetanud töötaja. Haiguse tagajärjel sureb 5-30 protsenti haigestunutest, aga Soomes on selle haiguse oht väike.

Parim viis puukide vastu on kanda õues pikki riideid ja oma keha õhtul kontrollida. Puugi põhjustatud ajukelmepõletiku vastu on olemas vaktsiin.

Jättikokoinen superpunkki levisi Suomeen -herkuttelee verellä ja jahtaa uhriaan 10 minuutin ajan

Lämpimissä maissa viihtyvä suuri punkkilaji matkaa Suomeen muuttolintujen matkassa. Uusi laji aiheuttaa pahimmillaan viruskuumetta. Kevään edistymisen myötä keskusteluun ja otsikoihin nousevat taas puutiaiset eli tuttavallisemmin punkit. Tähän mennessä puheenaiheena ovat olleet ns. tavallinen punkki ( Ixodes ricinus) ja tulokaslaji taigapunkki ( Ixodes persulcatus), mutta Suomessa tavataan satunnaisesti kolmattakin puutiaista eli Hyalomma marginatumia.

(Külastatud 5,539 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid