Kaks miljonit soomlast põeb rasket haigust, millel pole erilisi tundemärke

Ligi kahel ,miljonil soomlasel on kõrgenenud vererõhk, mis esialgu ei põhjusta mingeid vaevusi. Ainult igal viiendal üle 30-aastasel soomlasel on vererõhk normis ehk 120/80 mmHg. Kõrge vererõhu saab teada ainult mõõtes, sel puuduvad muud tundemärgid.

Kõrge vererõhu tagajärg on lõpuks see, et veresooned kahjustuvad. Veresooni on nii neerudes, peas kui südames ja kõrge vererõhk kahjustab nii suuri kui väikseid veresooni, vahendab Iltalehti.

Kõrge vererõhk on väga ohtlik haigus selles mõttes, et see kulgeb suurema osa ajast ilma tundemärkide ja vaevusteta. Kui aga vaevused esinevad, on juba hilja. Esimene vaevus võib olla südame- või ajuinfarkt.

Kui inimesel tuvastatakse arsti vastuvõtul tõusnud vererõhk, tasub soetada kodune mõõteriist, et vererõhku mõõta. Kodus rahulikumates oludes mitmekordsel mõõtmisel saab teada tegeliku vererõhu.

Üks vererõhku tõstev aine on sool, mille tõttu koguneb organismi vedelikku, mis tõstab vererõhku. Sool muudab ka veresooned jäigemaks.

Soola vältimine on raske ja ei piisa sellest, kui soolatoos minema visata, sest soola on palju valmistoitudes, näiteks leivas.

Varerõhku aitab alandada kehakaalu langetamine, suitsetamise lõpetamine, soola väiksem tarvitamine, kiudainerikka toidu söömine, kaaliumi ja magneesiumi piisavas koguses tarvitamine, seda leidub eriti rohelistes taimedes. Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, et põletikuvastased ravimid tõstavad vererõhku. Vältida tasub lagritsat ja salmiaaki. Rohkem tasub liikuda, vähemalt 30 minutit päevas kõndida. Samuti tuleks vähendada alkoholi tarvitamist.

https://www.iltalehti.fi/sydan/a/80dcdbdb-c17d-4146-8269-5fa967d10a6d

Kommentaarid
(Külastatud 905 korda, 1 külastust täna)