Enesetapukatse tõi soome mehele kaasa vangla ja täitemenetluse

Soomlane Rasmus tahtis 2013. aasta suvel surra. Oli 1. juuni hommik ja Rasmus oli toona 22-aastane.

Pietarsaaris paistis päike. Ilusale ilmale vaatamata kirjutas noormees hüvastijätukirja, istus autosse ja hakkas 200-kilomeetrise tunnikiirusega Vaasa poole sõitma. Ta ootas, et vastu tuleks rekka, millele sisse sõita, vahendab Iltalehti.

 

-Reklaam-

 

Enne seda oli Rasmuse elu olnud igati korras. Ta soetas omale korteri Pietarsaaris, tal oli püsiv töö ja pruut. Asi keeras aga hulluks, kui Rasmus sai teada, et tüdruk teda pettis. Järsku avastas noormees, et ei saa suure korteri laenumaksete ja muude kuludega hakkama. Ta oli depressioonis ja ei hoolinud enam millestki. Isegi abi paluda ei jaksanud enam. Süveneva depressiooni tõttu kaotas noormees töö.

Tol esimese juuni hommikul otsustas ta surra viisil, mis oleks võinud kujutada ohtu ka teistele. Nüüd peab ta oma õnneks seda, et see plaan tal ei õnnestunud. Surm aga kaugel ei olnud.

Rasmus sai sõita vaid mõne kilomeetri, kui vastu tuli suur rekka. Tema auto sõitis vastu rekka vasemat esikülge, kust see lendas vastu järelhaagist.

Rasmus mäletab hirmsat kolinat, ta polnud veel teadvust kaotanud. Ta mäletab ka lendamist, kuna lendas auto uksest või aknast välja, kui auto sõitis tee vastaspoolel olevasse kraavi.

Mees mäletab, et kõrvus vilistas. Ta polnud kindel, kas on elus või surnud. Ta tundis vere, metalli ja rohu lõhna.

Päikest nähes arvas Rasmus, et on siit ilmast lahkumas. Samas tundis ta, et hingas edasi.

Mees ei oska täpsemalt kirjeldada, mida tundis, aga valu oli igal pool. Ta mäletab, kui ta tõsteti kiirabiautosse, kus teda sunniti olema ärkvel.

Rasmus viidi Vaasa haiglasse, kus teda kohe opereeriti. Kõhul ja küljel olid suured vigastused, vasem jalg oli kahest kohast katki ja muljumised olid igal pool. Õnnetust arvestades olid vigastused üllatavalt väiksed, mida arstid peavad suureks imeks.

Haiglasse kiirustanud pere liikmed teadsid vaid, et on toimunud õnnetus. Selle põhjus tuli perele hiljem üllatusena.

Kui isa ütles, et õnnetuspaigalt ei leitud telefoni, rahakotti ega võtmeid, siis ütles Rasmus, et jättis need meelega koju. Siis said ka pereliikmed teada, milles asi. Enesetapp oli pere liikmetele šokk, eriti emale. Samas oli noormehe jaoks suur rõõm, kui nägi, kuidas tema pärast muretseti.

Rasmus paranes õnnetusest ilma püsivate vigastusteta. Siis algasid ja praeguseni jätkuvad vestlused psühholoogiga.

Kuivõrd tegemist oli raske liiklusõnnetusega, sai Rasmus süüdistuse rekkajuhi tapmise katses. Teise inimese elu ohtu seadmine on asi, mida Rasmus kahetseb tänaseni. Ta on kaks korda palunud rekkajuhilt andeks ja koos temaga asja arutanud. Rasmus on tänulik, et rekkajuht talle andestas. Pärast õnnetust tunneb rekkajuht huvi, kuidas Rasmusel läheb.

Õnnetuse põhjustamise eest mõisteti Rasmusele kolm aastat reaalset vanglakaristust ja kokku 82 000 eurot hüvitist ja trahvi. Karistusest istus ta vanglas ühe aasta.

Rasmus oli nõus sellega, mis talle määrati, aga advokaat kaebas otsuse edasi. Juhtunust rääkides pühkis üks ringkonnakohtu kohtunik pisaraid, aga varem määratud karistus jäi jõusse.

Nüüd on mehel võlad kaelas, sest raha tal endal polnud. Ta oleks tahtnud, et rekkajuhile makstav osa oleks eraldatud, kuna temale tahab noormees kahju hüvitada kõigepealt.

Nüüd on Rasmus jälle oma eluga sina peal ja töötab toitlustuse vallas. Samuti käib ta ühenduse Suicide Zero koosolemistel, kus räägib oma kogemusest. Käesoleval aastal on ilmumas temalt päevikulaadne raamat.

Rasmus räägib, et tahab tööga Suicide Zero’s ning raamatuga ära hoida teiste enesetapukatseid. Ta tahab kõigile teadvustada, et elu on elamist väärt: isegi kui rahast on puudus, on see kõigest raha.

Rasmuse arvates on oluline, et enesetapumõtetega inimene ei jääks oma muredega üksi. Ta julgustab kõiki süngete mõtetega inimesi oma asjadest rääkima. Neid ei tohiks häbeneda. Kui ei tea, kuhu pöörduda, võiks minna oma kodulähedasse haiglasse või tervisekeskusse. Kõige tähtsam on, et inimene ei jääks üksi.

Rasmus on nüüd kindel, et enam ta enesetappu teha ei taha. Tema elu on saanud uue suuna ja kõik on nüüd teistmoodi. Õnne toob ellu ka uus kindel paarisuhe. Mees unistab õnnelikust elust koos toreda naisega. Nii Rasmusel kui naisel on varasemast elust tütred, ühe nimi on Saga, teisel Saaga.

Itsemurhayritys vei Rasmuksen, 28, vankilaan ja ulosottoon – “Olen pyytänyt kaksi kertaa anteeksi rekan kuljettajalta”

Kesäkuun ensimmäisen päivän aamu vuonna 2013 valkeni Pietarsaaressa aurinkoisena. Kaunis sää ei muuttanut sitä, että 22-vuotias Rasmus Anderssén oli päättänyt lähteä pois tästä elämästä. – Olin kirjoittanut pöydälle jäähyväiskirjeen. Katsoin vielä ennen ulos lähtöä peiliin, ja tunsin aikani olevan täysi. Olin valmis ratkaisuuni. Hän astui autoonsa, käynnisti sen ja lähti ajamaan Vaasaan päin vievää tietä.

(Visited 198 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid