Soomlane sai 100-eurose diivaniga kaasa lutikad, mille tõrje maksis 2000

Soomlane ostis koos abikaasaga omale diivani. Ei läinud palju aega mööda, kui selgus, et soodne ost oli lutikapesa. Järgmised kuu aega elati mürgitatud korteris, samuti kaevati kohtusse sohva müüja.

Toni oli enne seda otsinud diivanvoodit, mida saaks kasutada istumiseks ja külaliste jaoks voodiks lahti teha. Sotsiaalmeedia kirbuturult leiti sobiv diivan 100 euro eest, vahendab Iltalehti.

Kui Toni ja naine sohval järel käisid, ei märgatud midagi kahtlast, ainult väike plekk oli peal. Nõnda osteti diivan ära.

Umbes nädala prärast hakkasid aga asjad juhtuma. Kui Toni tuli naisega peolt koju, läks naine magama uuele sohvale, kuna mees norskas. Hommikul ärgates ootas Tonit üllatus: naine oli sohva lahti võtnud, rõdule pannud ja terve korteri tolmuimejaga üle käinud. Naine rääkis, et oli leidnud voodi seest lutikad ja oli terve öö koristanud.

Naine oli juba enne magamaminekut putukaid märganud, aga ei teinud neist välja. Keset ööd ärkas ta lutika hammustuse peale. Lina peal oli vähemalt kolm isendit, pärast mida oli naisel asi selge. Kuni Toni ja naine diivanit lähemalt uurisid, oli pilt kole – see kubises lutikatest.

Tonil polnud varem lutikatega kogemusi, nii et ta otsustas guugeldada. Sealt saadud vastused olid jahmatavad ja ta otsustas kiiresti tegutseda.

Toni ja naine viisid sohva prügimäele ning kutsusid kohe tõrje kohale. Lutikaid leiti ka vanast sohvast, mis oli veel müümata. Kohale saabunud tõrjespetsialist polnud väga mures, sest uus sohva oli olnud korteris lühikest aega. Lutikapesa oli selle uue sohva sees ja sealt käisid lutikad endale väljas toitu otsimas.

Pere oli aga nii mures, et otsustati üle käia kõik kangad. Voodi lasti üle aurupesuriga. Kuivõrd neil polnud kodus sauna, siis viidi kõik vaibad naise vanemate juurde, kus neid hoiti saunas kaks ööpäeva.

Korteris võeti ära põrandaliistud, et lutikad ei pääseks mürgi eest minema. Mürgitati kahel korral ja pärast käis korteri üle veel lutikakoer, kes ei leidnud enam midagi.

Lutikate tõrje kestis ligi kuu aega. Kõik see läks maksma ligi 2000 eurot. See oli neile suur summa, kuna üks käib koolis ja teine on alustav ettevõtja. Lisaks muule ei saanud selle kuu aja vältel õieti magada.

Kiiresti selgus ka see, et diivani müüja oli lutikatest teadlik. Nõnda võeti ühendust juristiga ja anti asi kohtusse. Kokku kestis protsess ligi kaks aastat. Teine pool ei ilmunud kohtusse kohale, mistõttu tehti otsus tagaselja.

Kuigi Toni ja naine võitsid kohtuprotsessi, jättis kogu see asi väga kehva mälestuse. Kasutatud mööblit nad enam osta ei taha. Toni tunneb end petetuna, kuna müüja oli lutikatest teadlik. Ühtlasi tahab Toni inimesi hoiatada, et kindlustusfirma ei pruugi katta lutikatega seotud kahju ja hävitamisele minevat mööblit.

Tonin sohvaostos muuttui painajaiseksi: 100 euron sohvasta 2000 euron kulut lutikoiden takia: “Koen tulleeni huijatuksi – myyjä tiesi, että hänellä oli luteita”

Toni ja avopuoliso löysivät toiveittensa sohvan. Kauan ei kuitenkaan ehtinyt kulua, kun edullinen sohva paljastui lutikkapesäkkeeksi. Seuraavan kuukauden ajan elämää elettiin myrkytysten ehdoilla sekä pari haastoi myyjän oikeuteen tiedon pimittämisestä. Pari vuotta sitten Tonin arki muuttui kertarysäyksellä. Kukapa olisi uskonut, millaiseen riesaan käytetyn huonekalun osto voisi johtaa.

(Külastatud 3,331 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid