Soome lapsemõrva põhjustega hakkab tegelema eestlasest kohtupsühhiaater

Jõululaupäeval Helsingis tapetud 7-aastase poisi juhtum jõuab Soome kohtupsühhiaatria keskusesse, mida juhib eestlane Alo Jüriloo.

Nimelt pani kahtlusalune välismaalasest mõrvar teo toime enda väitel luulude mõjul ning neid luulusid hakatakse nüüd uurima.

 

-Reklaam-

 

Jüriloo ütles väljaandele Ilta-Sanomat, et vaimse tervise uuring on Soome tervishoiusüstemi üks olulismaid uuringuid. Suurem osa neist uuringutest viiakse läbi Niuvanniemi haiglas Kuopios ja Vana Vaasa haiglas. Need kestavad tavaliselt kaks kuud, aga erijuhtudel ka kauem.

Uuringutega tegeleb terve meeskond, kes vaatab läbi kõik asjaolud alates inimese sünnitunnistusest kuni sotsiaalhoolde ja sõjalise taustani välja. Uuritava verest tehakse keemilised analüüsid. Ajust tehakse magnetpilt ja uuritakse ajuelektriimpulsse. Isikut ja teda tundvaid inimesi intervjueerivad psühholoogid, arstid ja sotsiaaltöötaja või tegevusterapeut.

Protseduur on keerulisem, kui inimene on pärit teise kultuuriga piirkonnast. Näiteks ei pruugi olla kättesaadavad sealsest kultuurist pärit testinormid. Näiteks oli sees üks Libeeria patsient, kelle kodumaalt polnud võimalik saada mingit infot. Tema testide tulemus jäi ebamääraseks. Seetõttu polnud vaimse tervise uuring sajaprotsendiliselt kindel.

Aga isegi kui pole sajaprotsendiliselt kindel, on Soomes läbi viidud vaimse tervise uuringud maailma parimad, ütles Jüriloo. See on Soomes parim, sest kestab nii pikalt. Paljudes maades tehakse vanglas vaid kaks-kolm psühholoogi või arsti intervjuud. Pikaajalise uurimise käigus aga isikut jälgitakse ja vaadeldakse, mistõttu saab selgeks, kas ta on haige või mitte.

Pika aja jooksul saab selgeks ka näiteks see, kas uuritav teeskleb end tervemaks kui tegelikult on. Seda tuleb ette nende puhul, kes on toime pannud vägivallakuriteo, millega ei kaasne pikka vanglakaristust. Jüriloo väitel istuvad inimesed pigem vanglas kui Niuvanniemi psühhiaatriahaiglas. Keskmine viibimine selles haiglas on 9 aastat.

Vastupidist, kus inimene end haigemaks teeskleb, tuleb ette harva, kuna Soomes on vanglaolud sedavõrd head, et haiglale eelistatakse vanglat ja hullu ei mängita.

Vaimse tervise uuring annab vastuse kahele küsimusele: esiteks sellele, kas inimene sai oma teost aru. Teine küsimus on, kas inimene suudab oma käitumist kontrollida.

Lõpptulemusena inimene diagnoositakse kas süüdivaks, piiratult süüdivaks või süüdimatuks. Süüdimatu inimene võidakse suunata tahte vastasele ravile, kui see on meditsiiniliselt näidustatud.

Piiratult süüdivaid on uuritute hulgas väga vähe. Selline diagnoos võidakse panna inimestele, kes küll said oma teost aru, aga kes ei kontrolli oma tegusid mingi ajupuude tagajärjel.

Jüriloo arvates tehakse vaimse tervise uuringuid liiga vähe. Varem tehti neid aastas ligi 300, aga 2017. aastal tehti vaid 75. Kui raskete vägivallakuritegude puhul inimeste tervist ei uurita, võib sattuda vanglatesse inimesi, kes tegelikult peaksid saama haiglaravi. Jüriloo on ise kohanud vanglates selliseid inimesi, aga neid pole palju.

Arabianrannan murhasta epäilty kertoi kärsineensä harhoista – tällainen on “perusteellisin tutkimus”, joka häntä todennäköisesti odottaa

Helsingin Arabianrannassa jouluaattona tapahtuneesta 7-vuotiaan pojan murhasta epäilty 36-vuotias on myöntänyt henkirikoksen. Tapauksen tutkinnanjohtajan Kirsi Kanthin mukaan miestä oli 28.12 kuultu toistaiseksi vain kerran, ja hän on kertonut “harhoista, jotka olisivat voineet johtaa tähän tekoon”.Koska epäilty on kertonut olleensa henkirikosta tehdessään harhainen, on hyvin todennäköistä, että hänen puolustuksensa vaatii mielentilatutkimusta.

(Visited 250 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid