Soome analüüs: Zapadi õppuse käigus ikkagi harjutati Baltimaade vallutust?

Soome analüüs näitab, et Venemaa-Valgevene 2017. aasta suurõppuse Zapad käigus ikkagi harjutati täiemahulist rünnakut Lääne vastu. Lihtsalt Zapad ise, mis toimus septembrikuus, oli operatsiooni viimane faas.

Venemaa puhul kahtlustati juba toona, et õppuse tegelik eesmärk oli Lääne-vastane rünnak ja nn Suwalki koridori hõivamine, mis eraldab Kaliningradi ülejäänud Venemaast.  Kahtlustati, et Venemaa harjutas isegi Valgevene okupeerimist, vahendab Helsingin Sanomat.

Venemaa teatas ametlikult, et õppusel osales 12 700 sõjaväelast, Läänes aga räägiti isegi 100 000 sõjaväelasest. Soome kaitsejõudude juht Jarmo Lindberg ütles hiljem Zapadi kohta, et tegemist oli kaitseõppusega.

Sama tulemuseni jõudis Soome kaitsekõrgkooli õppejõud Vladimir Panschin, kes avaldas käesoleval nädalal Zapad 2017 kohta raporti.

Panschini analüüsist tuleb siiski välja, et Zapadil oli palju suurem ja agressiivsem eesmärk. Nimelt oli ametlik Zapad ise vaid osa suuremast tervikust, millega harjutati Lääne-vastast tegevust.

Major Panschin on sõjateaduste doktor, kes on olnud Soome sõjaväe esindaja Venemaal ja töötanud üle 20 aasta Soome sõjaväeluures. Panschin tugineb oma raportis avalikele andmetele ja leedulasest teadlase Daivis Petraitise analüüsile.

Venemaa on korraldanud Zapadi õppusi varemgi. 2017. aastal aga harjutati Petraitise väitel esimest korda algusest lõpuni kogu strateegilist tervikut. Sellel operatsioonil oli kolm faasi, millest ametlik Zapad oli vaid üks osa.

Esimeses faasis sooritas Venemaa rünnaku teatud Lääne sillapea ehk maa-ala vastu. Teises faasis vallutus kindlustati ja olukord stabiliseeriti. Kolmas faas nägi ette vallutatud maa-ala kaitsmist kõigi olemasolevate vahenditega.

Petraitise järgi harjutas Venemaa esimest osa ehk rünnakut Lääne vastu 2017. aasta juulikuus. Selles osales 14 000 sõjaväelast.

Operatsiooni teist faasi ehk vallutuse kindlustamist harjutati eri õppustel 2017. aasta juulis ja augustis. Selles osales ligi 27 000 sõjaväelast.

Septembris korraldatud ja palju kõneainet pälvinud Zapad 2017 oli osa operatsioonist ja sellest harjutati vallutatud maa ala kaitsmist NATO vasturünnaku eest. Petraitise väitel toimus kolmas faas 12. septembrist kuni 26. oktoobrini ja selles osales 27 000 sõjaväelast.

Venemaa ise reklaamis ainult kolmandat faasi, et luua muljet kui kaitseotstarbel korraldatud õppusest. Tegelikkkuses aga harjutas Venemaa koos Valgevenega rünnakut Lääne vastu.

Petraitise hinnangul kestab esimene faas Vene arvestuse kohaselt üks kuni paar nädalat. Teine faas, millega kindlustatakse sõjaline edu, kestab 1-3 kuud. Pärast teist faasi on paus, mille käigus sõjaline aktiivsus langeb ja valmistutakse kolmandaks faasiks. Samal ajal püütakse vastast veenda konflikti lahendama rahumeelsete vahenditega.

Kolmandas faasis kaitseb Venemaa oma vallutusi NATO vägede vastu. Kogu Zapadi käigus harjutatud operatsioon kestab ligikaudu aasta.

Petraitise hinnangul sisaldab kolmas faas ka NATO rünnaku tõrjumist piiratud ulatusega tuumalöögiga. Sellele viitasid Iskanderi raketisüsteemi katsetus Kapustin Jari polügoonilt ning strateegiliste pommitajate lennud Baltimaade ja Norra piiride kohal.

Petraitise arvamuse kohaselt mängis Venemaa pärast põhiõppust oktoobri lõpus läbi ka kõige negatiivsema stsenaariumi: mõlemapoolse massiivse tuumarelvade kasutamise. Sellele viitasid üheaegsed raketistardid Plesetskist, kolmelt allveelaevalt Barentsi ja Ohhoota merel ning strateegiliselt pommituslennukilt.

Soome teadlane Panschin jagab Petraitise arvamust. Tema väitel oli Zapad tõesti kaitseõppus, aga kui panna see suuremasse pilti, siis selle õppuse iseloom muutub. Seda tuleks märgata.

Kogu tegevus algab rünnakuga ja sellele järgneb kaitse kõigi vahenditega. Panschin kritiseerib sõjaväelasi ja meediat selles, et nad ei näe suuremat pilti ja lasevad end ära petta, nii nagu see Zapadi puhul juhtus.

Samamoodi valgustab meedia vaid ühte sündmust aru saamata, mis selle kõrval toimub. Panschin lisab, et oma õpilastele räägib ta alati sellest, et sõjalise analüüsi puhul ei tohi keskenduda ainult sellele, mis toimub, vaid tuleb vaadata, mis selle kõrval toimub.

Zapadi õppust on lisaks Venemaale kasutatud poliitilises mängus ka Läänes. Soome kaitsekõrgkooli strateegia ja kaitsepoliitika dotsent Jyri Raitasalo ütles pärast õppust Zapad, et selle õppuse puhul keskenduti Venemee agressiivsele käitumisele ja mindi kaasa Venemaa propaganda poolt loodud pildiga Venemaa suurest sõjalisest võimsusest. Ka mitmed väiksed NATO riigid on loonud ülepaisutatud ettekujutuse Venemaa ohust.

Raitasalo väitel oli Zapad osa meediasõjast, seal oli ka vägede manöövreid ja Zapad oli ka õppuse järgse operatsiooni ettevalmistus.

HS-analyysi: Valmisteliko Venäjä hyökkäystä länteen Zapad-sotaharjoituksessa?

Venäjä ja Valko-Venäjä järjestivät vuonna 2017 yhdessä suuren Zapad-sotaharjoituksen. Syyskuun 14.-20. päivä pidetty harjoitus aiheutti valtaisan mediakohun. Venäjän epäiltiin valmistelevan todellisuudessa hyökkäystä länteen ja mahdollisesti yrittävän ottaa haltuunsa niin kutsutun Suwałkin kapeikon, joka erottaa Kaliningradin muusta Venäjästä. Venäjän epäiltiin jopa miehittävän Valko-Venäjän.

(Külastatud 1,089 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid