President Tarja Halonen saab täna 75-aastaseks: isa läks kioskisse lehti tooma ja tagasi enam ei tulnud

Aastatel 2000-2012 Soome presidendi ametis olnud Tarja Halonen saab täna, jõululaupäeval 75-aastaseks. Soome Iltalehti reastas 25 fakti presidendi elust.

1. Isa jäigi kioskist lehti tooma

Halonen on sündinud tugevate naiste suguvõsas. Oma kummastki vanaisast ei tea ta suurt midagi.

Haloneni emapoolne vanaema Ida Öfverström oli punajuukseline, terava keele ja hea huumorisoonega naine. Pärast kodusõda 1918. aastal andis ta aga oma tütre Lyyli, Tarja ema ära lastekodusse. Lyyli Loimola kolis paarikümneaastaselt Helsingisse Kallio linnaossa ja elas seal 1980ndate aastateni.

Oma isaga pole Tarja eriti kokku puutunud. Isa Vieno Halonen oli kõva seelikukütt ja tunnustatud sõjamees nii Talve- kui Jätkusõjas, aga pärast sõda tsiviilelus ei saanud hakkama. Kui tütar Tarja oli 2-aastane läks isa kioskisse lehti tooma ja enam ei naasnud.

Tarja räägib, et isast ei räägitud kodus midagi, ei head ega halba. Tarja jaoks oli tähtis, et hiljem kohtus ta oma isa täiskasvanud lastega hilisemast kooselust, kes polnud isa bioloogilised lapsed. See juhtus siis, kui Tarja organiseeris oma isa matuseid. Lapsed pidasid temast väga lugu.

2. Kallio tüdruk

Halonen oli esimene presidendiks valitud helsinglane ja kalliolane. Õppimise ajal elas ta Kruunuhahas, aga kolis siis Kalliosse tagasi ja elas seal kuni presidendiks valimiseni 2000. aastal, mil ta kolis Mäntyniemi residentsi.

Tõelisest kalliolisusest räägib see, et väike Tarja ei käinud Helsingi kesklinnas enne kui oli 10-aastane. Kallio on siiani jäänud tema linnaosaks ja ta peab sealsetest inimestest väga lugu. Nad on sallivad sinna kolinud inimeste suhtes.

3. Ülikooliromanss

Pärast ülikooli astumist õppis Halonen aasta kunstiajalugu ja jätkas edasi õigusteaduse alal. Tal on doktorikraad aastast 1968.

Ülikooliaastatel oli ta paar aastat kihlatud ühe noormehega, sellest ta lähemalt pole rääkinud, aga pidas seda suhet väga „kindlaks”. Romaan sai läbi, kui mees läks arenguabiga seoses Saudi-Araabiasse, Aafrikasse ja Vietnamisse.

Mees oli läbi ja lõhki soomlane, korralikust perest. Mees abiellus aasta pärast suhte lõppemist Tarjaga. Pärast seda elas Tarja läbi hilinenud noorust.

4. Põgenes politsei eest

Halonen ei kuulunud ülikooliaastatel radikaalsemate tudengite hulka, aga ei jätnud ka oma arvamust välja ütlemata.

Nooruses oli Halonen huvitatud Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ning Vietnamist. Üliõpilasena oli ta Euroopa Liidu eelkäija Euroopa majanduskoostöö ühenduse vastu. Hiljem sai temast Euroopa Liidu pooldaja.

Halonen on osalenud Vietnami sõja vastastel meeleavaldustel. Ta on kirjeldanud, kuidas jooksis mööda Helsingit ringi ja hüüdis „Ho-Ho-Ho Tši Minh!”, politseinikud kannul.

5. Vähemuste toetaja

1970ndatel aastatel oli Halonen aktiivne vähemuste toetaja. Talle läksid korda endised vangid, mustlased ja arengumaadest pärit inimesed.

Halonen aitas kaasa seksuaalpoliitilise ühenduse Sexpo tekkele. Sexpo radikaalsem tiib asutas 1974. aastal seksuaalvähemuste ühenduse Seta. Halonen polnud Seta loojate hulgas, aga tegutses ühenduse juhina 1980ndatel aastatel.

On liikunud jutud, et Halonenil oli abikaasa kõrval ka naissuhteid, aga Halonen on selle peale ainult naernud.

See oli algselt rootslaste idee, et kui homod ja lesbid ei julge ise kapist välja tulla, siis aitavad neid selles juristid ja arstid. Lõpuks aga tembeldati kõik vähe imelikeks.

6. Sorsa ja Koivisto soosik

Haloneni karjääris mängis otsustavat rolli Soome kõige pikaajalisem peaminister, sotsiaaldemokraat Kalevi Sorsa. Peaminister Sorsa võttis Haleoneni 1974. aastal tööle parlamendi juurde sekretäriks ja õpetas selgeks poliitmaailma nõksud.

Kui Halonen hiljem presidendikandidaadiks ja presidendiks kandideeris, siis toetas teda paris palju just Sorsa. Nimelt oli Sorsa kaotanud ise 1994. aasta presidendivalimistel Martti Ahtisaarile ja tahtis tagasi teha.

Halonen on kutsunud oma isafiguuriks ka Mauno Koivistot, kes käis tihti Haloneni juures presidendilossis lõunastamas. Tarja hea sõbranna on Tellervo Koivisto, kes oli Helsingi linnavolikogus Tarja pinginaaber. Soojadest suhetest räägib ka see, et Tellervo oli esimene, kellele Tarja rääkis oma lapseootusest 1978. aastal.

7. Raseduse ajal oleks surma saanud

Halonen pani 1977. aasta sügisel leivad ühte kappi sotsiaaldemokraatide parlamendirühma sekretäri Kari Pekkoneniga. Abielu arenes kiiresti ja juba varsti ootas Tarja last.

1978. aasta kevadel oli Tarja seoses tööga Lõuna-Ameerikas, kus oli ohtlik seoses rahutustega. Veel saatuslikumaks oleks aga võinud saada maakaitsekursus, mida Halonen korraldas. Nimelt oleks ta pidanud koos teiste kursuslastega lendama Kuopiosse, aga arst keelas tal selle ära. Lennuk kukkus alla ja kõik kursuslased said surma. Halonen ja Pekkonen kuulsid õnnetusest raadiost oma 2-toalise korteri köögis olles.

Haloneni ainus laps Anna Halonen sündis 25. novembril 1978. aastal. Järgmisel kevadel parlamenti valitud ema tekitas furoori sellega, et võttis lapse tööle kaasa.

8. Sündikaadi toetaja

Halonen peab end ise sündikaadi toetajaks. See tähendab, et ta usub muutustesse läbi organiseerunud ametiühingute tegevuse.

Halonen on tunnistanud, et talle lähevad korda töölisklassi huvid. Seetõttu oli loomulik, et temast sai tööliste kaitsja ja sotsiaaldemokraat. Samas pole olnud välistatud ka rahvademokraatlikud vaated.

9. Arendas lastehoidu

Halonenist sai parlamendis sotsiaalse taustaga poliitik. Ta oli sotsiaalkomisjoni liige ja tegeles lastehoiuga.

Kui Halonenist sai pärast 1983. aasta valimisi sotsiaalkomisjoni esimees, toetas ta omavalitsuste lasteaedade loomist eralasteaedade asemele. See asi oli talle endale tähtis väikse lapse emana ja soolise võrdõiguslikkuse toetajana.

Aastal 1990 said Soomes lasteaeda minna alla 3-aastased lapsed ja see oli paljuski Haloneni teene. Halonen oli siis sotsiaal- ja terviseminister.

10. Ministriks sai laudas

Esimest korda sai Halonen ministriks 1987. aastal, kui temast sai Harri Holkeri sini-punase valitsuse teine sotsiaal- ja terviseminister.

Halonen on rääkinud, et see tuli talle üllatusena. Nimelt oli ta samal ajal Nikaraaguas kahe maa parlamentide vahelise koostööga seoses. Enne reisi ei teadnud Halonen oma võimalustest valitsusse saada veel midagi. Toonane Soome suursaadik Veijo Sampovaara oli Helisngiga ühenduses ja kui Halonenilt küsiti, kas talle sobib tööministeerium, siis vastas ta jaatavalt. Siis küsiti veel, et kas sotsiaalministeerium sobib ja ta vastas jaatavalt. Lõpuks ütles ta, et sobivad kõik peale sise- ja kaitseministeeriumi. Halonen oli siis olnud külastamas üht kohalikku lehmalauta. Kui nad naasid Managuasse, sai Halonen teada, et temast on saanud minister.

11. Traditsioonide murdmine valitsuses

Haloneni teatakse kui esimest ja seni ainsat naispresidenti, ent ta on traditsioone murdnud ka valitsuses. Aastal 1990 sai Halonenist Soome esimene poliitikust naisjustiitsminister. Enne teda oli seda ametit pidanud vaid ametnik Inkeri Anttila.

Ka välisministrina oli Halonen esimene naine Soomes. Ta oli välisminister Paavo Lipponeni valitsuses alates 1995. aastast kuni presidendiks valimiseni välja. Pärast teda on kõik välisministrid olnud mehed. Praegu on Halonen maailma naisjuhtide nõukogu president.

12. Varjas ema surma

Haloneni ema suri 1991. aastal ja Halonen oli siis justiitsminister. Nõukogude Liidus olid siis murdelised ajad ja Halonen tegeles NSV Liidust põgenenud inimeste tagasi saatmistega. See tekitas palju poleemikat nii Soomes kui välismaal. Paljud soovisid Halonenile juba „Jumala kättemaksu”, mistõttu ei soovinud Halonen ema surmast avalikult rääkida. See juhtus nädala keskel. Ema oli käinud metsas mustikal ja vaarikal ning keetnud mahla. Õhtul oli ema olnud veel koos naabrinaise Tainaga.

13. Inimõiguste osakonna ema

Kui Tarjast sai 1995. aastal välisminister, siis polnud ministeeriumis inimõiguste osakonda. Haloneni juhtimisel selline osakond loodi.

14. Abiellus naabri mehega

Praeguse abikaasa Pentti Arajärviga kohtus Halonen juba 1980ndatel aastatel, kui ta oli parlamendi sotsiaalkomisjoni esimees ja Arajärvi oli komisjoni sekretär. Juristid leidsid varsti ühise keele, seda ka eraelus.

Halonen ostis 1988. aasta suvel korteri Kallios Wallininkatu 10. Aasta aega hiljem ostis Arajärvi omale korteri samas trepikojas ja samal korrusel ning sai nimeks „naabri mees”. Abiellusid nad alles siis, kui Halonenist sai president 2000. aasta augustis. Ilmalik laulatus toimus väikses seltskonnas Mäntyniemi residentsis. Wallininkatu majas asub allkorrusel praegu baar nimega Pub Pressapari (presidendipaari pubi).

15. Eesti keele õppija

Soome lõunanaabrite eestlaste juures on Halonen tuntud nimi ja nägu. Üks põhjus on tema eesti keele oskus, mida president on käinud täiendamas mitmel korral Eestis.

Halonen on käinud eesti keele kursustel Saaremaal, Haapsalus, Pärnus ja Rakveres. Ta oli kursustel nagu iga teine ja teda kutsuti „meie Tarjaks”.

16. Kindrali koerast nimekaim

Presidendina oli Tarja ka kaitseväe kõrgeim juht. Halonenil oli konarlik läbisaamine toonase kaitseväe juhataja kindral Gustav Hägglundiga. Hägglundist taheti 1999. aastal teha kodanlaste presidenti.

Hägglund jäi 2001. aastal pensionile. Paljude arvates oli näotu tegu, et ta pani oma koerale nimeks Tarja. Teised peavad seda aga auavalduseks, kuna kindrali varasemate koerte nimed olid Urkki, Manu ja Mara (varasemate presidentide hüüdnimed).

17. NATO juhil pinnuks silmas

Haloneni NATO-vastasus on üldteada. See tuli eriti hästi esile 2002. aasta novembrikuus Prahas, kui olid koos NATO riikide ja koostööpartnerite juhid. Halonen oli pandud õhtusöögi ajal naispresidendina istuma USA riigipea George W. Bushi ja NATO peasekretäri George Robertsoni vahele.

Haloneni üllatuseks ütles Robertson magustoidu söömise ajal Bushile, et nende vahel istub naine, kes takistab Soome astumist NATO-sse. Halonen ärritus ja küsis, kas meestel on midagi selle vastu, et Soome osaleb sõjalistes kriisikolletes. Olukord lahenes, kui Robertson kiitis pärast seda Soome sõdureid.

Halonen on veel öelnud, et loomulikult ei ole NATO-ga liitumine Soome jaoks mingi katastroof nagu see on teiste maade puhul. Aga see toob kaasa ka omad negatiivsed tagajärjed.

18. Ehmatas kõnega ÜRO-s

Ühendriikide juhitud koalitsioon ründas Iraaki 2003. aasta märtsikuus. Rünnakul polnud ÜRO julgeolekunõukogu heakskiitu ning seetõttu kritiseeriti seda üle maailma.

ÜRO on Haloneni jaoks olnud väga tähtis ja seetõttu ei saanud ta oma pettumust varjata. 2004. aasta septembris pidas ta New Yorgis ÜRO peaassambleel kõne, milles mõistis sõja hukka.

Halonen pidas rahvusvahelist koostööd ebaõnnestunuks ja ütles otse välja, et Iraagi sõda oli ebaseaduslik.

Soomes vaadati seda kui USA kritiseerimist ja peeti mõtlematuks teoks. Kuigi Halonen oli kiitnud oma häid suhteid USA juhtidega, ei saanud ta pärast 2002. aasta visiiti enam kutset Valgesse Majja.

19. Ahvenamaa fänn

Halonenil on eriline suhe Ahvenamaaga, mida ta peab väikseks „laboriks” Soome sees. Ta on jälginud vähemuse ja enamuse olukorda selles autonoomses piirkonnas.

Halonen on rääkinud, et käib Ahvenamaal igal suvel. Ta käib ka Ahvenamaa Maapäevadel ja viib sinna väliskülalisi. Halonen on rõhutanud Ahvenamaa strateegilist tähendust. Seal näeb, mis tähendab olla rootsikeelne vähemus Soomes ning soomekeelne vähemus rootsikeelses kogukonnas – kuidas alati on keegi vähemuses ja keegi enamuses.

20. Peasekretäri spekulatsioonid

Haloneni nimi kerkis esile, kui otsiti ÜRO-le uut peasekretär Kofi Annani asemele 2006. aastal tema ametiaja lõppedes. Halonen oli üks favoriite peasekretäri kohale. Halonen kummutas need spekulatsioonid väitega, et tahab olla oma presidendiaja lõpuni. Tema väitel oli oluline, et järgmine juht tuleb Aasiast seoses mandritevahelise rotatsiooniga. Peasekretäriks valiti 2007. aasta algusest lõunakorealane Ban Ki-moon.

21. Kahe taldriku võistlus

Halonen oli esimene Soome president peale uue põhiseaduse jõustumist 2000. aastal. Presidendi piiratud õigused tekitasid kõneainet mujal Euroopas.

Halonen esindas Soomet ELi organites koos ametisoleva peaministriga. Poleemika tõusis aga 2008. aastal Euroopa Liidu tippkohtumisel Gruusias, mil Soome oli Euroopa koostööühenduse eesistuja ja välisminister Alexander Stubb selle president.

Eesistujamaa esindajana oli Stubb vahendamas rahuläbirääkimisi Gruusia ja Venemaa vahel. Halonen pressis peale ja osales kohtumisel koos Soome toonase peaministri Matti Vanhaneniga. Stubb pärast seda enam delegatsiooni ei mahtunud.

Nõndanimetatud kahe taldriku võistlus lõppes alles pärast 2009. aasta Lissaboni leppe sõlmimist, kui Soome esindajaks Euroopa Liidu tippkohtumistel määrati peaminister.

22. Potipõllupidaja

Presidendil on väike aiamaa ja suvilakoht Helsingis Marjaniemis. Seal kasvatab ta eri taimi ja marjapõõsaid. Suvila ise on 20-ruutmeetrine ja seal on lisaks elutoale veel veranda ja köök. Magamiskohad on lae all. Suvilas on elekter, aga puudub voolav vesi.

Halonen on öelnud, et tegeleb istutus-, kastmis- ja umbrohu kitkumistöödega ise. Abikaasa Arajärvi tegeleb vaarikapõõsaste, õunapuude, kompostimise ja maa kaevamisega.

Haloneni presidendiks oleku ajal lepiti kokku, et tema aed võib olla veidi kõrgem, et poleks kõike sisse näha. Kui ametiaeg läbi sai, taastati aed jälle endisele kõrgusele.

23. Naasis kirikusse

Halonen lahkus kirikust 1970ndatel aastatel, kuna kirik oli vastu naispastoritele. Naispastorid on lubatud alates 1986. aastast, aga Halonen kohe pärast seda ei naasnud.

Tagasitulek toimus alles 2012. aastal, kui lõppes presidendiaeg. Ühel päeval astus Halonen uuesti sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Kallio koguduse liikmeks. Halonen oli otsust edasi lükanud, et vältida süüdistusi soosingu otsimises.

24. Armsad kassid

Halonenil oli presidendiks oleku ajal kaks lemmikkassi: Miska ja Rontti. Miska suri 2011. aastal ja Rontti järgmisel aastal.

Kaua ei pidanud Halonen ilma kassita olema, sest juba 2013. aasta jaanuaris kinkis Vene peaminister Dmitri Medvedjev talle Neva Masquerade’i tõugu kassi, kes kannab nime Meggi. Enne Meggit oli Halonen kurtnud, et ilma kassi või koerata on inimene üksik, kui keegi ei tule voodi juurde häält tegema.

25. Suurim soome naine

Yleisradio reastas 2004. aastal suurimad soomlased. Halonen platseerus viiendale kohale, olleks naiste hulgas esimene. Järgmine naine nimekirjas oli Tove Jansson 19. kohal. Suurimaks soomlaseks valiti marssal Mannerheim.

Halonenil on veelgi tunnustusi: tema järgi on nimetatud üks roosisort ja park Helsingis. Halonenil on 17 audoktori nimetust. Ühendriikide väljaanne Time nimetas Haloneni 2010. aastal maailma kümne mõjukaima naise hulka.

Isä lähti kioskille, eikä koskaan palannut – 25 faktaa Tarja Halosesta, joka täyttää jouluaattona 75 vuotta

Presidentti Tarja Halonen täyttää tänään jouluaattona 75 vuotta. Vuosina 2000-2012 valtionjohtajana toiminut Halonen tunnetaan esimerkiksi työstään ihmisoikeuksien ja demokratian puolesta. Hän on jatkanut aktiivista vaikuttamista myös eläkepäivillään. Iltalehti kokosi presidentin syntymäpäivän kunniaksi 25 mielenkiintoista faktaa Halosesta. Halonen on syntynyt todelliseen vahvojen naisten sukuun. Hänellä ei ole omien sanojensa mukaan mitään tietoa isoisistään kummankaan vanhemman puolelta.

(Külastatud 859 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid