Kolmanda lapse preemia on Eestis toonud kaasa sünnitusbuumi

Kuigi Eestis noorte naiste arv väheneb, siis sündide arv kasvab, ja see on vastupidine olukord Soomega, kus sündide arv on langenud nälja-aastate tasemele.

Eestis makstakse emadele poolteist aastat täispalka ja lisaks veel preemiat kolmanda lapse pealt. Soome vahet pendeldanud hambaarst Grethen Kuusik räägib väljaandele Helsingin Sanomat, et tahtis emapuhkusele jääda just Eestis.

 

-Reklaam-

 

Esimese kümne kuu jooksul on Eestis sündinud 800 last rohkem kui eelmisel aastal. Need on valdavas osas kolmandad lapsed. Kolmandate laste buum algas siis, kui lapsetoetused kerkisid alates kolmandast lapsest poolteist aastat tagasi.

Grethen Kuusik tunnistab, et laps ei sündinud raha pärast, aga sellest on palju abi. Mõlemad vanemad on tahtnud juba varem palju lapsi. Kuusik räägib, et oli ainus laps, seetõttu tahtis ise rohkem lapsi. Koos teistega on lõbusam üles kasvada.

Toetusest on abi näiteks laste ringide ja lasteaiamaksude jaoks. Väike laps kasutab vanemate õdede vankreid ja riideid. Küll aga tuli osta uus kuue istekohaga auto, et kolm õde ja vanem vend maale vanaema juurde sõites ära mahuksid.

Kahe lapse pealt saab pere toetust 110 eurot. Kolmanda lapse toetus on 100 eurot ja lisaks makstakse kolmelapselisele perele iga kuu 300 eurot suure pere toetust, ehk kokku 510 eurot. Soomes on kolme lapse toetus kokku 333,51 eurot.

Enamus kolmandate laste sünnitajaid on Eestis kõrgharidusega, nagu Kuusik. Arvestades 1300 euro suurust keskmist brutopalka on 500 eurot oluline raha ka neile, kes hästi toime tulevad. See näitab valitsuse poolset huvi peresid toetada. Lapsetoetused on viimastel aastatel tõusnud ja Eesti investeerib lastesse.

Lapsetoetuste tõus on üks parimaid asju, mis Eestis on viimastel aastatel juhtunud. See näitab, et asjaga on tõsi taga ja see pole ainult jutt.

Pärast seda, kui Eesti hakkas alates 2004. aastast maksma Euroopa Liidu kõrgeimat emapalka, on sündide arv Eestis tõusnud. Koos lapsega koju jäänud emale makstakse palka edasi, kõige enam 3089,55 eurot kuus, ja seda poolteist kuud järjest. Soomes makstakse emapalka 10 kuud ja summa ei kata tervet palka.

Kuusku sõnul on suur vahe, kas oled lapsega kodus 9 või 18 kuud. Eestis süsteemi puudused avalduvad aga, siis, kui imikuiga läbi saab. Pärast 1,5 aastat kodus olemist ei leia naised tööd ning lasteaiakohti on samuti raske leida. Soome koduhoiutoetuse sarnast süsteemi Eestis pole. Ringide tasud on Eestis kõrged.

Eesti rahvaarv langes kiiresti pärast taasiseseisvumist ja see on peatunud 1,3 miljoni piiril. Kogu aeg on räägitud sellest, kuidas oleks võimalik rahvaarvu langust peatada. Poliitiliste otsuste mõju on tunda olnud ainult kahel korral: kui kehtestati emapalk ja kolmanda lapse toetus.

Möödunud aastal sündis Eestis naise kohta lapsi veidi enam kui Soomes, 1,59 last. Tänavu peaks see number kasvama 1,72 peale. Ent sündide arv ei ületa jätkuvalt surmade arvu. Rahvaarvu langus peatus kolm aastat tagasi seoses migratsiooniga. Tänu sellele on Eestis rahvaarvu kõige negatiivsemad ststsenaariumid muutunud positiivsemaks.

Eestis ajakirjanduses pööratakse lastele samuti suuremat tähelepanu ja kui veel mõni aasta tagasi tähendas suurpere Eestis vaesusse langemist, siis nüüd see enam nii ei ole. Peaminister Jüri Ratas sai sügisel neljanda lapse ja ka president Kersti Kaljulaidil on neli last. Haridusminister Mailis Reps on sünnitanud lausa kuus last.

Populaarsed blogijad Mallukas ja Mirjam Hunt said tänavu sügisel kolmanda lapse.

Kui Soomes räägitakse laste sündidest peamiselt tulevaste pensionimaksjate kontekstis, siis Eestis on see rahva püsimajäämise küsimus. Samas on selge, et ainult toetustega inimesi sünnitama ei pane, isegi kui toetus oleks 500 euro asemel 1500 eurot. Üldine trend on Eestis sama mis Soomes – naised sünnitavad üha hilisemas eas. Paljud ei saa ja ei tahagi lapsi. Kui see on trend, siis seda rahaga ei muuda, kuna raha pole otsustaja. Enamusele on juba kahest lapsest küllalt ja kolmandat ei taheta enam.

Kokkuvõttes toetustest rahvastiku vähenemise peatamiseks palju abi pole, see vaid veidi pidurdab rahvaarvu kiiret vähenemist.

Syntyvyyden lasku kauhistuttaa Suomessa, mutta Virossa suunta on toinen – Täysi palkka puolitoista vuotta ja lisäraha ovat johtaneet buumiin, jossa perheet haluavat kolmannen lapsen

Tallinna / Viimsi Samaan aikaan kun Suomessa on huolestuttu syntyvyyden hiipumisesta nälkävuosien tasolle, Virossa hämmästellään päinvastaista suuntaa: vaikka nuoria naisia on yhä vähemmän, vauvoja syntyy yhtäkkiä aiempaa enemmän. Kymmenessä kuukaudessa vauvoja on syntynyt 800 enemmän kuin viime vuonna. Syynä ovat etenkin kolmannet lapset.

(Visited 123 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid