Uus oht: meditsiinilised implantaadid

Palju on räägitud rinnaimplantaatidest ehk nn silikoonrindadest, millega on seotud suured riskid, eriti siis, kui implantaat on vigane või läheb katki. Ent on palju teisi implantaate, mida meditsiinilistel eesmärkidel kasutatakse.

Iseeneslikud elektrilöögid, kudet hävitavad tehisliigesed ja liigselt insuliini süstivad pumbad – inimesele paigaldatavad meditsiinilised seadmed ehk implantaadid võivad olla eluohtlikud. Mis kõige hullem – rikkis abivahendi eemaldamine võib olla tervisele ohtlikum kui selle paigaldamine.

 

-Reklaam-

 

Soome Yle on koostöös rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse ühendusega ICIJ uurinud miljardiärikus muutunud implantaatide paigaldust ja leidnud sealt hoiatavaid juhtumeid.

Näiteks on teada rida juhtumeid, kus organismi paigaldatud insuliinipump läheb rikki ja kas ei annusta üldse või annustab liiga palju. See võib kaasa tuua eluohtliku olukorra.

Kui südamestimulaator või tehisliiges on vigane, siis on see suur risk tervisele ning selle eemaldamine võib olla ohtlikum kui selle paigaldamine. Näiteks 2007. aastal eemaldas firma Medtronic turult südamestimulaatorid, mis olid vigased. 2010. aastal eemaldas firma DePuy turult tehisliigesed, mis hävitasid kudesid ja kahjustasid luud.

Käesoleval aastal eemaldab firma Bayer turult naiste sterilisatsiooniks kasutatud implantaadi Essure, mis on põhjustanud naistele vaevusi.

Kui sellised implantaadid turult eemaldatakse, ei tähenda see, et nad ka patsientidelt eemaldatakse. Näiteks nimetatud südamestimulaatoreid on paigaldatud üle 200 000 patsiendile üle maailma. Neid isegi ei soovitata patsientidelt eemaldada, kuna see on suur terviserisk.

Meditsiinilised seadmed võivad olla mõnele inimesele abiks, aga piir on ületatud ja üha enamatel inimestel on neist rohkem kahju kui kasu. See on aga suur äri, kus liigub aastas ligi 400 miljardit dollarit.

Välja on tulnud näiteks see, et meditsiinilisi seadmeid ei pea nii palju enne käiku laskmist uurima ja katsetama kui ravimeid. Õieti öeldes, ei pea nende mõju üldse katsetama.Näiteks vaid 5 protsenti südamestimulaatoritest on eelnevalt läbinud katsefaasi. Saksamaal selgus asja uurides, et 90 protsendil meditsiinilistest seadmetest puudub eelnev kliiniline uuring.

Soomes on olnud juhtumeid, kus tehisliigesed põhjustavad inimestel vaevusi, mis on kaasa toonud liigeste eemaldamise.

Seadmete puhul on sageli nii, et andmeid kogutakse kuni ühe aasta jooksul peale paigaldust. Aga keegi ei uuri seda, mis toimub 5 või 10 aasta pärast. Soomes on probleemiks see, et patsientidel puudub teave, kuidas on paigaldatavad seadmed end õigustanud mujal maailmas.

Hengenvaarallisia implantteja ja unohdettuja potilaita – miljardibisneksen valvonta ontuu

Laitteen asentamisen jälkeen alkaa niin sanottu kuherruskuukausi, jolloin potilaat voivat todennäköisesti parhaiten, ja jolloin yhtiöt mielellään keräävät tietoja. He eivät välitä, mitä tapahtuu vuoden, viiden, kymmenen vuoden päästä, Jeanne Lenzer toteaa. Lääkinnällisten laitteiden valvonta nojaa olennaisesti vaaratilanteiden raportointiin. Suomalaiset potilaat käyttävät samoja laitteita kuin potilaat ympäri maailmaa.

(Visited 153 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid