Kuidas õigesi köhida ja aevastada, et teised ei nakatuks

Kui istuda avatud kontoris haige inimese kõrval, siis ei pruugi haigusetekitajad üldse külge hakata, sest nad hukkuvad kiiresti õhus. Samas peab haige töökaaslane õigesti köhima ja aevastama, et haigus ei nakkaks.

Kõige kiiremini hakkavad mikroobid külge otsekontakti, näiteks käte kaudu. Mida rohkem on otsekontakte teiste inimestega, seda suurem on nakatumise oht, kirjutab Turu ülikooli bakteroloogia professor Pennti Huovinen väljaandes Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Töökohal on kõige levinumad viirused noroviirus ja hingamisteede viirused nagu rinoviirus, mis põhjustavad poole kõigist palavikuga kulgevatest haigustest.

Kui inimene pole pesnud käsi, just aevastamisel käe ette pannud ja annab teisele inimesele kätt, siis kandivad viirused kiiresti edasi. Kui inimene pärast seda käsi ei pese ja paneb sõrme ninna, siis ongi haigus küljes.

Väga tähtis on õigesti köhida jae aevastada. Paljud inimesed panevad köhimisel või aevastamisel käe suu ette. See on sama kui laotaksime oma limaskestade sisemuse kätele.

Targad inimesed saavad sellest aru ja köhivad varrukasse. Nad teavad, et see kaitseb nende lähedasi ja seeläbi neid endid. Peaks olema juurutatud komme, et köhitakse ja aevastatakse ainult varrukasse. Kui soomlased selle ära õpiks, oleks see suur samm edasi.

Avatud kontoris enam telefoniaparaate pole ja pliiatseid omavahel ei jagata, mistõttu nakatumise tõenäosus on väike. Samas kasutatakse palju mobiiltelefone ja nende kaudu võivad haigused levida. Kui mobiiltelefoni kasutada ainult ise, siis pole sellest ohtu, aga kui keegi teine seda katsub ja numbreid valib, siis võivad mikroobid edasi kanduda.

Arvestada tuleb sellega, et mikroobide aktiivsus väheneb väljaspool inimest märgatavalt. Vähesed bakterid ja viirused püsivad õhus pikka aega nakatumisvõimelistena. Uuringud näitavad, et elutud asjad on paremad haiguste kandjad kui inimene ise.

Avatud kontoris on tähtis järgida hügieeninõudeid. Kui pesta käsi seebiga, siis pole enam vaja neid alkoholiga desinfitseerida. Kui seep ja desinfitseerimisvahend on samas tualetis, siis ajavad inimesed need sageli omavahel segamini ja käsi pestakse desinfitseerimisvahendiga. Seetõttu on parem, kui tualetis oleks ainult vedelseep.

Õhuvahetus peab kontoris olema samuti piisav. Kui õhk seisab, levivad haigused kiiremini.

Kontoritesse pole vaja tuua samas haiglatest tuntud hügieeninõudeid. Haiglas on palju haigeid inimesi ja nakatumine on neile palju ohtlikum kui muidu tervetele inimestele kontoris. Kui aga töötajal on väiksed lapsed, kes käivad lasteaias, siis on nakatumise risk oluliselt suurem. On imelik, et siiani pole reageeritud lasteaia suurte rühmakoosseisude peale, kuigi nende tervisele kahjulik mõju on ammu teada. Tegemist on loomulikult poliitilise küsimusega.

Lastel on infektsioonist põhjustatud hädad nagu keskkõrvapõletikud levinumad kui täiskasvanutel. Nad on haavatavamad kui täiskasvanud.

Tihe side tööga sunnib inimesi tulema tööle ka haigena. Isegi kui palavikku pole, võib enesetunne olla kehv. Hingamisteede haigustele tuleks senisest palju enam tähelepanu pöörata.

Yski oikein niin flunssa ei tartu, neuvoo asiantuntija: Väärin yskiminen on sama kuin jos levittäisi nenän sisällön käsilleen

Tämä juttu on osa Minä väitän -sarjaa, jossa yksi asiantuntija kertoo näkemyksensä jostakin omaan alaansa liittyvästä kiinnostavasta aiheesta. Turun yliopiston bakteeriopin professori, kliinisen mikrobiologian erikoislääkäri Pentti Huovinen: “Jos istuu avokonttorissa flunssaisen henkilön vieressä eikä heidän välillään liiku papereita tai esineitä, flunssaa ei juurikaan tarvitse pelätä.

(Visited 70 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid