Alles nüüd hakatakse aru saama, kui tähtis roll inimesel tervise koha pealt on soolestikul ja bakteritel

Esimesed bakterid ilmuvad inimese soolestikku juba emaüsas. Lõpuks on baktereid niisama palju kui kehas rakke ja teadlased leiavad üha enam seoseid bakterite ja haiguste vahel.

Täiskasvanud inimese organismis elab tuhandeid miljardeid baktereid ja muid mikroobe – värskete arvestuste põhjal on neid niisama palju kui rakkusid, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Valdav enamus inimeses kasvavatest organismidest on bakterid. Nad aitavad maos lõhustada toitu, toota vitamiine ja tugevdavad organismi vastupanuvõimet. Hiljuti tuvastati, et bakterid mõjutavad lausa inimese aju ja mõtlemisvõimet. Nad korraldavad kogu organismi toimimist.

Bakteritega on seotud mitmed haigused nagu põletikulised soolehaigused, ülekaal, astma, Alzheimeri tõbi, skisofreenia ja autism.

Kuigi enamus avastustest on tehtud katseloomadel, on need innustanud teadlasi edasi uurima. Müügil on juba mitmeid elus baktereid sisaldavad probiootilisi tooteid ja soolemikroobide kasvu soodustavaid segusid, prebiootikume, mille abil kohendatakse soolestiku koostist.

Buum on alles algamas, leiavad teadlased. Alles nüüd on hakatud aru saama, kui tähtis roll on inimese organismis bakteritel ja milliseid võimalusi bakterite koostise muutus endast kujutab.

Soolemikroobid jõuavad inimese organismi juba emaüsas. Baktereid on leitud nii looteveest kui platsentast. Veel pole teada, kuidas bakterid sinna satuvad. On tõenäoline, et nad tulevad ema soolestikust. Raseduse ajal suureneb soolte läbilaskevõime, mis soodustab mikroobide liikumist eema organismist lootesse.

Teisest küljest on platsentast leitud baktereid, mida esineb emal suus. See on pannud teadlased nuputama, kuidas jõuavad bakterid suust emaüsasse. Suus olevate bakterite hulk rasedusega kasvab ja on tuvastatud, et igemepõletik lisab enneaegse sünnituse riski samamoodi nagu emakapõletik.

Raseduse lõpus hakkab loode neelama lootevett. Sellega jõuavad bakterid lapse soolestikku. Lapse esimeses väljaheites esineb samu baktereid mis lootevees ja platsentas.

Sünnituse viis mõjutab samuti lapsel esinevate bakterite hulka ja koostist. Keisrilõikega sündinud lastel esineb rohkem kolibaktereid ja klostriide, samas kui loomulikul teel sündinud lastel esineb rohkem bifidobaktereid ja stafülokokke.

Vahe võib tulla sellest, et loomulikul teel sündides läbib laps sünnitusteed, kus on palju baktereid. Sünnitusega seotud emaka kokkutõmbed ja hormoonid soodustavad samuti teatud bakterite levikut. Teadlased on avastanud, et kui keisrilõige tehakse siis, kui sünnitustegevus on juba alanud, esinevad lapsel samad bakterid, mis loomuliku sünnituse puhul.

Pärast sündi mõjutab lapse bakterite koostist toit. Rinnapiim sisaldab erilisi süsivesikuid ehk oligosahhariide, mis soodustavad soolestikule kasulike bifidobakterite kasvu.

Imik saab kasulikke baktereid ka otse rinnapiimast. Teadlased pole veel kindlad, kuidas need bakterid piima sisse saavad. Arvatakse, et need on pärit ema soolestikust. Mõnede teadlaste arvates on olemas otseühendus ema soolestiku ja rinnanäärmete vahel, mis soodustab imiku soolestiku ja vastupanuvõime arengut.

Paljud uuringud näitavad, et rinnapiim tugevdab imiku organismi ja suurendab vastupanuvõimet kõrva- ja hingamisteede põletike vastu, samuti vähendab astma ja rasvumise riski. Samad avastused on tehtud loomulikult teel sündinud laste kohta: neil esineb vähem astmat, allergiaid ja rasvumist kui keisrilõikega sündinutel. Vahe tuleb sisse arvatavalt seoses bakteritega.

Soolemikroobide olulisus imiku jaoks on pannud mõtlema, kas neid lapsi, kes on sündinud keisrilõikega ja ei saa rinnapiima peaks järgi aitama.

Abi võib olla probiootikumidest – need on elusad kasulikud bakterid, millest tuntumad on piimhappebakterid.

Ühes Soomes tehtud uuringus anti naistele kaks nädalat enne keisrilõike tegemist piimhappebakterite preparaati ja see tugevdas lastel mikroobe ning immuunsüsteemi võrreldes nende emade lastega, kes baktereid juurde ei saanud.

Probiootikume tasub anda lastele ka peale sünnitust, kuna siis esineb neil vähem allergiaid.

Probiootikumid vähendavad lastel ka hingamisteede põletikke ja kõhulahtisust. Lisaks võivad teatud piimhappebakterid vähendada lastel gaasivalusid ja soolepõletikke. Seda on tuvastatud näiteks Lactobacillus rhamnosus’e puhul.

Maailmas on proovitud ka keisrilõikega sündinud last hoida lina sees, millele on kantud ema tupes leiduvaid baktereid, aga seda Soomes ei soovitata, kuna teatud tupebakterid võivad lapsel põhjustada põletikke. Samuti võivad lapsele üle kanduda herpes ja muud suguhaigused.

Paari esimese eluaasta jooksul teeb inimese soolestiku koostis läbi suured muutused. Imik läheb üle tahkele toidule, millega seoses bakterid muutuvad. Pärast rinnast võõrutamist paljunevad soolestikus rohkem bakterid Bacteroides ja Clostridium, mis suudavad toidust kätte saada erinevaid suhkruid ja tärkliseid.

Soolebakterite suurimad muutused toimuvad alates 3. eluaastast, aga täiskasvanu bakteriaalne koostis saavutatakse palju hiljem. Täpne aeg pole veel teada.

Kuivõrd lapse soolestiku bakteriaalne koostis on alles arenemisjärgus, mõjutavad antibiootikumi kuurid lapse organismi palju rohkem. Antibiootikumid võivad ka täiskasvanu mao pahupidi pöörata, rääkimata lastest. Laste puhul võib juhtuda, et teatud bakterid kaovad ja võimust võtavad teised.

Täiskasvanud inimeste soolestiku bakteriaalne koostis on väga individuaalne ja erinevused inimeste vahel on väga suured. Üks, mis mõjutab bakteriaalsest koostis, on toiduvalik.

Taimne toit soodustab Prevotella-tüüpi baktereid. Need esinevad paljudel Aafrika rahvastel. Läänemaade rasvast toitu armastavate inimeste soolestikus on rohkem Bacteroides-tüüpi bakterid.

Kuigi mõlemad neist bakteritest on võimelised toitu lagundama, on Prevotella teistest tõhusam. Näiteks toodavad need bakterid rohkem lühikese ahelaga rasvhappeid, millel on soolestikus põletikuvastane toime. Ühtlasi vähendavad need maksa rasvumist, alandavad vere kolesteroolisisaldust ja tekitavad täis kõhu tunde.

Just nende rasvhapete puhul on teadlased tuvastanud suuri erinevusi taime- ja lihasööjate vahel.

Soolemikroobid on seotud paljude haigustega. Nad mõjutavad 2. tüüpi diabeedi, põletikulise soolehaiguse, maksahaiguste, astma, allergiate ja muude autoimmuunhaiguste teket. Uuringute järgi esineb 2. tüüpi diabeeti haigestunutel soolestkus vähem Akkermansia muciniphila baktereid. Sama bakterit esineb vähem neil, kes põevad põletikulist soolehaigust.

Arvatakse, et bakteril Akkermansia muciniphila on põletikku vähendavad omadused. Hiirkatsed näitavad seda, et Akkermansia muciniphila aitab kaasa salenemisele. See parandas hiirtel ka glükoosiainevahetust ja taastas rakkude insuliinitundlikkuse. Sellest kavandatakse nüüd uut probiootikumi.

Viimastel aastatel on avastatud, et soolestikul on mõju inimese vaimsele tervisele ja vaimuhaigustele. Näiteks on avastatud, et skisofreenikute, depressioonihaigete ja Alzheimeri tõve all kannatavate inimeste soolestiku koostis on erinev tervetest inimestest. Sama on tuvastatud nende puhul, kel esinevad ADHD ehk autismi spektri häired.

Seost vaimse tervisega seletab asjaolu, et inimese soolestik toodab suures koguses hormoone ja aineid, mis mõjutavad vereringe ja närvisüsteemi kaudu aju tegevust. Soolemikroobid aga kontrollivad omakorda nende ainete eraldusmist, mistõttu mõjutavad mikroobid inimese vaimset tervist.

Katseloomadel on juba suudetud vaevusi kõrvaldada. Näiteks Bifidobacterium longum’i kuur aitas hiirtel vabaneda soolepõletikust. Mõju avaldus eelkõige närvisüsteemi kaudu. Probiootikumidega on juba vahelduva eduga suudetud mõjutada inimeste vaimset tervist.

Soolemikroobide mõju seletab ka seda, miks ühtedel inimestel edukalt mõjuvad ravimid ei avalda teistel mingit mõju. Näiteks kolesterooliravim lovastatiin ja reumaravim sulfasalatsiin aktiveeruvad just soolebakterite mõjul.

Soolemikroobid avaldavad mõju ka vähiravimite toimele. Südameravimid võivad teatud bakterite mõjul muutuda täiesti kasutuks. Vähemalt 50 ravimi kohta on teada, et nende mõju sõltub soolebakteritest. Seda on lihtne mõista, sest ravimid hakkavad mõjuma soolestikus, kus tegutsevad bakterid.

Ravimitel võib olla ka vastupidine toime: nad mõjutavad bakterite koostist. Antibiootikumid on üks näide, aga ka täiesti tavalised ravimid võivad mõjutada oluliselt soolestiku bakterite koostist. Sellised on näiteks 2. tüüpi diabeedi puhul tarvitatav metformiin, samuti põletikuravimid ja psüühilist mõju avaldavad ravimid.

Ajakirjas Nature tänavu aprillikuus avaldatud uurimuses on väidetud, et lausa neljandik ravimitest mõjutavad soolestikumikroobide kasvu. Eriti palju leiti sellist mõju psüühikaravimite hulgas. Nüüd ongi kerkinud küsimus, kas nende ravimite tegelik mõju seisneb soolestikumikroobide koostise muutmises.

Tänavu jaanuaris ajakirjas Science avaldatud uuringust tuleb välja, et soolestikumikroobid mõjutavad tuntud vähiravimite toimet. Seda isegi vaatamata asjaolule, et vähiravimeid süstitakse soonde, mitte ei sööda sisse.

Sel on teadlaste väitel loogiline seletus: nimelt mõjutavad soolemikroobid inimeste immuunsüsteemi. Immuunsüsteemi rakkudest valdav enamus ehk 70-80 protsenti asub vahetult soolte ümbruses.

Teadlased on avastanud kokku 8 bakteriliiki, mis mõjuvad inimese immuunsüsteemile soodsalt. Üks sellistest kasulikest bakteritest on Bifidobacterium longum. Nüüd kaalutakse inimkatsete abil, kas anda seda bakterit probiootikumina vähihaigetele, et tugevdada nende immuunsüsteemi.

Soolestiku uurimine on väga oluline inimeste individuaalse ravikava koostamisel, kuna ühe või teise bakteri olemasolu soolestikus näitab, kas üks või teine ravivõte töötab. Tulevikus on võimalik soolestiku koostist mõjutada niivõrd, et teatud haiguste esinemine või kordumine suudetakse ära hoida.

Samas hoiatavad arstid, et soolestik pole ka mingi imeasi ja sellele ei saa panna kõiki lootusi. Inimeste tervis ei sõltu ainult soolestikust ja selle kaudu ei saa kõiki teha terveks ja õnnelikuks.

Haiget soolestikku võib siiski terveks ravida, kui sinna viia tervest soolestikust baktereid. Bakterisiirdamised on eriti õnnestunud puhkudel, kui soolestikus on võimust võtnud Clostridium difficile, mis põhjustab kõhulahtisust. See bakter hakkab paljunema tavaliselt pärast antibiootikumikuuri. Siirdamine aga aitab pea täielikult kõrvaldada sellest bakterist tingitud kõhulahtisuse.

Nüüd otsitakse siirdamistest abi ka teiste hädade puhul nagu soolepõletikud ja rasvumine. Katseid tehakse ka maksatsirroosi, kõhunäärmepõletikku, ärritunud soole sündroomi, epilepsiat, bipolaarset häiret ja multiskleroosi põdevate patsientide peal. Helsingi ülikoolis soolemikroobe uuriva teadlase Reetta Satokari väitel proovitakse bakterite siirdamist nüüd praktiliselt kõigi patsientide peal, alates jalgade higistamisest ja lõpetades depressiooniga. Seni on Clostridium difficilen’i poolt põhjustatud soolepõletik ainus, mille puhul on selgeid tulemusi märgata.

Bakterite siirdamist katsetatakse ulatuslikult ka Soomes ja seda eriti seoses ärritunud soole sündroomi, rasvumise ja soolehaavandite puhul. Bakterite siirdamise kõrval hakatakse proovima ka teatud bakterite eemaldamist organismist – need on näiteks antibiootikumidele vastupidavad esbl-bakterid ja muud põletikutekitajad. Helsingis näiteks suudeti bakterite siirdamise abil eemaldada salmonella bakter soolestkust inimestel, kes seetõttu ei saanud teatud valdkondades töötada.

Bakterite siirdamiseks lahustatakse terve inimese väljaheide soolalahuses umbes kanamuna suuruses mahus ja viiakse see haige inimese soolestikku. Selliseid siirdamisi tehakse Soome haiglates igal aastal sadu. Ainuüksi Helsingi ülikooli haiglas tehakse neid igal nädalal. Haigla juures on väljaheitepank, kus säilitatakse baktereid siirdamise tarbeks.

Väljaheite doonorid on terved ja normaalse kehakaaluga inimesed, keda põhjalikult kontrollitakse. Väga vähesed kõlbavad doonoriteks, kuigi nad võivad end pidada terveks.

Doonoriks olemist võib takistada eelnev antibiootikumikuur, vereülekanne, tätoveeringud ning akupunktuur ehk kehasse tehtud augud. Soolestikus ei tohi olla doonoritel kahjulikke baktereid.

Bakterite siirdamise levik on pannud inimesed seda ka kodustes oludes proovima, aga seda ei soovitata. Kui doonorit ei kontrollita, võivad hädad ja haigused üle kanduda. Kui inimesel on soolestikus probleem, tuleks minna arsti juurde.

Viimasel ajal on kogunud populaarsust ettepanek, et igal inimesel võiks tuleviku tarbeks olla talletatud väljaheide koos bakteritega. USA-s on tehtud katseid, kus inimestele on pärast antibiootikumide või keemiaravi siirdatud nende endi baktereid ning tulemused on on lubavad.

Ka Soome arstid pooldavad oma soolebakterite talletamist. Näiteks võib inimene reisil olles haigestuda ja hiljem võib tema enda bakteritest talle kasu olla. Soomes pole aga sellist panka, kus inimene saaks oma baktereid hoida. Saksamaal aga on rakendatud väljaheite külmkuivatust, kus inimene saab hiljem suu kaudu sisse võtta enda külmkuivatatud väljaheite ja selle kaudu ka bakterid. Külmkuivatatud väljaheite söömist kasutatakse tavalise bakterisiirdamise asemel. Tulemus on sama kui süstlaga tehtud bakterisiirdamine.

Vasta nyt aletaan ymmärtää, miten tärkeä rooli suolistolla ja sen mikrobeilla on ihmisen hyvinvoinnissa – Näin pidät suolistosi terveenä

Ensimmäiset bakteerit muuttavat suolistoon jo kohdussa. Lopulta mikrobeja on meissä yhtä paljon kuin soluja. Nyt selvitetään, voisiko niiden avulla laihtua tai parantua sairauksista.

(Visited 590 times, 7 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid