Kui erutus muutub higistamiseks – paljud kannatavad enese teadmata liighigistamise käes, aga seda on võimalik vältida

Paljude jaoks on tuttav olukord, kus käed higistavad, aga ees on tähtis kohtumine, kus tuleb inimesi kättpidi tervitada. Liighigistamine ehk hüperhidroos on arvatust levinum probleem, räägib Helsingi haigla naha- ja allergiahaiguste eriarst Alexander Salava.

USA uurimuse järgi kannatab liighigistamise all ligi 5 protsenti inimestest. Soomes puudutab see probleem seega ligi 250 000 inimest, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Paljud higistavad teatud olukordades erutusest. Klientidega suhtlemisel või juhi töös puututatakse kokku kätlemisega, ja see võib hakata tüütama. Liighigistamisega võib kaasneda ka punetus.

Doktor Salava väitel ei osata liighigistamise puhul enamasti midagi ette võtta. Ühendriikide uurimusest tuli välja, et vaid pooled on otsinud abi tervishoiu professionaalidelt. Paljud ei tea, et on olemas meetodeid, kuidas higistamist saab vähendada.

Inimese nahal on 2-5 miljonit higinääret. Neil on oluline roll soojusregulatsioonis.

Higinäärmed on nagu varjatud veetorud, mille ots jõuab välja naha pinnale. Kui keha temperatuur tõuseb, hakkavad näärmete rakud eraldama keha pinnale rohkem vett. Aukudest hakkab voolama vett ehk higi tuleb välja. Selleks, et vesi aurustuks keha pinnalt, kulub soojusenergiat. Keha jahtub.

Higi kogus on väga individuaalne. Samas trennis võib ühel olla särk läbimärg, teisel on vaid väiksed laigud kaenla all.

Naised higistavad keskmiselt vähem kui mehed. Tõenäoliselt on põhjus evolutsioonis: naiste keha sisaldab vähem vett, mistõttu võib suur higistamine tuua kaasa veepuuduse. Kuigi paljude naiste arvates on see hea omadus, on sel ka oma varjukülg – väiksema higistamise tõttu on naistel suurem oht saada kuumarabandus.

Regulaarne sport lisab organismi võimet higi toota, kuna organism kohandub oludega. Kõige rohkem higistavad sportivad mehed.

Higinäärmeid on inimese kehal kahte tüüpi. Soojusregulatsiooni seisukohalt on olulised väiksed ekriinilised higinäärmed. Nende abil võib inimene eritada vedelikku kuni neli liitrit tunnis ja tänu sellele jahutada edukalt organismi.

Näärmeid on igal pool, aga eriti palju peopesadel, sõrmedel, varvastel ja jalataldadel. Väiksed higinäärmed toodavad vett, milles on veidi soola. See on lõhnatu.

Teismeeas aga hakkavad arenema teistsugused higinäärmed, suured apokriinilised higinäärmed. Neid leidub vaid teatud kohtades, peamiselt kaenla all ja suguelundite piirkonnas. Nad on seotud nahal olevate karvadega, mille juurest jõuab higi keha pinnale.

Suured higinäärmed toodavad paksu, rasvast higi. See sisaldab rasvhappeid ja valkusid. Need meeldivad kehabakteritele.

Kui bakterid toituvad higist, tekib halvalõhnalisi ühendeid nagu ammoniaak ja urea. Seepärast hakkab teismelistel higi lõhnama. Selle eesmärk on tõenäoliselt anda märku suguküpsusest.

Jalataldadel apokriinilisi higinäärmeid pole, mistõttu pole see jalgade haisemise põhjus. Seal on põhjus teine.

Jalataldadel on palju väikseid higinäärmeid, millest võivad sokid päris märjaks saada. Kätelt aurub higi kergesti ära, aga jalgade puhul jääb niiskus sokkide ja jalanõude sisse. Higi leotab jalataldadelt lahti sarvkestas sisalduvaid valkusid. Kuivõrd kinga sees on ka piisavalt niiske ja soe, rõõmustab see baktereid, kes toodavad erinevaid lõhnavaid ühendeid.

Väheste jaoks on higistamine probleemiks sportimise ajal. Treeningul peab higi lendama. Higi muutub probleemiks, kui seda tuleb kogu aeg.

Liighigistamine on suhteline – mõnede jaoks pole see probleem, teised peavad seda tüütuks nähtuseks, mis takistab igapäevaelu ja sotsiaalset läbikäimist.

Peamine probleem on liighigistamine teatud kohtades. See esinebki põhiliselt kaenla all, kätel ja jalgadel, aga mõnikord ka peanahal ja kubemes.

Probleem algab tavaliselt juba noorelt. Tavaliselt on suguvõsas teisigi, keda higistamine vaevab ehk tegemist on päriliku iseärasusega.

Liighigistamine võib olla tingitud ka teatud olukordadest, ravimite tarvitamisest või haigusest. Siis tuleb higi kogu kehalt. Ajutist öist higistamist esineb ligi 40 protsendil inimestest.

Seletusi higistamisele on palju. Paksudel ja rasedatel on suurem kehakaal, mistõttu läheb neil keha kergesti kuumaks. Naistel võib menopaus tuua kaasa kuumahoogusid ja higistamist.

Higistamist soodustavad maitseained ja kuumad road, alkohol, kofeiin ja suitsetamine.

Ravimitest soodustavad higistamist depressioonirohud, vererõhurohud ja beetablokaatorid. Põhjuseks võivad olla palavik ja haigused. Liighigistamist võivad põhjustada vinnid, kilpnäärme ületalitus, ajuripatsi häired, 2. tüüpi diabeet, podagra ja kasvajad.

Higistamise probleemid süvenevad keskeas, naistel eriti menopausi ajal. Vanusega higinäärmete tegevus hääbub ja higistamine väheneb. Tavaline on aga see, et vanuritel higistab peanahk ja nägu.

Probleem võib olla tõsine, aga enamasti ei tähenda see midagi hullu. Arsti juurde tasub pöörduda siis, kui higistamine muutub väga suureks ning kaasnevad muud vaevused, näiteks üldine enesetunde halvenemine või soovimatu kaalukaotus.

Kui higistamisel on arusaadavad põhjused, siis saab midagi ette võtta. Näiteks kaalust alla võtta, vahetada rohtusid või kasutada menopausi ajal hormoonravi.

Abi võib olla ka toatemperatuuri alandamisest, teki vahetamisest või saunatamise vähendamisest. Jalgade higistamist saab vähendada, kui kasutada jalatsites hingavaid materjale ja talki ning teha soolavanne.

Mõned higistamise all kannatavad saavad abi alumiiniumkloriidi sisaldavatest deodorantidest. Alumiiniumkloriid seob vett, mistõttu tekib nahale geelisarnane aine, mis ei lase higil enam voolata.

Deodoranti tasub panna õhtuti kuivale nahale. Kui higistamine on suur, siis ei jää geel püsima.

Apteekidest saab lisaks tavalistele roll-on, pulga või pihustiga deodorantidele alumiiniumkloriidi ka tugevatoimelisemate lahuste ja lappidena.

Sageli räägitakse alumiiniumi kahjulikust mõjust. Uuringutes pole aga leitud, et alumiiniumkloriid pääseks naha pinnalt organismi. Tõendeid pole ka sellest, et aine suurendaks haigestumist.

Higistamist saab teatud kohtades vähendada ka vesi-iontoforeesraviga. Selle käigus pannakse higistav koht vette, kus on veidi elektrit. Vesi juhib elektri higiteedesse, mistõttu näärmete tegevus kahjustub ja poorid sulguvad.

Probleem on aga selles, et seda protseduuri tuleb teha mitmel korral nädalas. Seadme võib omale osta, aga selle hind algab 500 eurost.

Teine ravivõimalus on see, kui arst teeb botuliintoksiini ehk nn botoxi süsti, mida kasutatakse põhiliselt kaenlaaluste liighigistamise korral. Doktor Salava sõnul on see tõhus ja seda kasutatakse iontoforeesravi kõrval liighigistamise korral.

Botuliintoksiin pärsib higinäärmete tegevust, mistõttu higi tootmine väheneb. Protseduuri tuleb korrata iga 6-12 kuu järel.

Rasketel juhtudel võib arst määrata suu kaudu võetavaid antikolinergilisi ravimeid. Soomes vastavaid ravimeid liighigistamise jaoks ei müüda, aga võib kasutada mõneks muuks otstarbeks mõeldud antikolinergilisi ravimeid. Need mõjutavad higistamist reguleerivat närvisüsteemi ja vähendavad kogu organismis liighigistamist. Kõrvalmõjudena võivad esineda urineerimishäired ja südame pekslemine.

Kõrvalmõjude tõttu kasutatakse antikolinergilisi ravimeid ainult erandjuhtudel. Lisaks ei avalda nad kõigil patsientidel mõju.

Äärmuslikel juhtudel kasutatakse ka kirurgilist sekkumist. Näiteks kaenla all asuvaid higinäärmeid on võimalik plastilise operatsiooniga eemaldada. Sellist võimalust kasutatakse Soomes haruharva.

Maailmas on võetud kasutusele uued ravivõimalused. Aastal 2011 kiitis Ühendriikide ravimiamet FDA heaks ultrahelihoolduse, kus kuumuse abil hävitatakse higinäärmed kaenla alt püsivalt. Seda meetodit Soomes ei kasutata.

Sel suvel kiitis FDA heaks antikolinergilisi ravimeid sisaldavad niisked lapid, millega pühitakse higistavaid kohti korra päevas.

Kuivõrd paljudel inimestel on higistamine seotud hirmu, erutuse või stressiga, on abi ka psühhoteraapiast, biotagasisidest või hüpnoosist.

Mõned patsiendid võivad abi saada depressiooniravimistest. See on paradoksaalne, kuna samad ravimid võivad higistamist soodustada.

Inimesed on võrreldes teiste elusolenditega üldse suured higistajad. Paljud loomad reguleerivad soojust lõõtsutamisega, mis on aga palju vähem tõhus meetod. Higistamine arenes inimestel välja ligi 2 miljonit aastat tagasi. Teadlaste väitel aitas see inimestel ellu jääda – võrreldes teiste kiskjatega oli inimene aeglane, aga äärmiselt vastupidav kütt. Meie esiisad kurnasid oma saakloomad ära. Maratoni pikkusel distantsil edestab inimene kõiki teisi imetajaid just tänu higistamisele. Paljudel teistel saab takistuseks liigne temperatuur. Pikamaajooksjad edestavad isegi hobuseid, eriti kuuma ilmaga.

Kun jännitys kääntyy holtittomaksi hikoiluksi – Moni kärsii tietämättään liikahikoilusta ja näillä keinoilla sen saa kuriin

Edessä on tärkeä tapaaminen. Voi ei, kädet ovat taas märät hiestä! Kohta pitäisi kätellä kaikkia. Noloa. Hikeä pukkaa jatkuvasti lisää. Edellä kuvattu tilanne on monille tuttu. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin? HS Digi -tilauksella pääset lukemaan rajoituksetta tämän ja muita kiinnostavia artikkeleita

(Visited 233 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid