HULL LUGU: Igal teisel soomlasel hambad korrast ära

Soomlaste hambad on märksa halvemas olukorras kui naabritel Rootsis ja Norras. Täiskasvanud soome meestest vaid iga teine peseb hambaid piisavalt ja iga kolmas kardab arsti juurde minna.

Kokkuvõttes on seis selline, et kuigi Soome on mitmes valdkonnas maailmas teistele eeskujuks, siis hammaste olukord on väga hull. On üllatav, et kuigi soomlased on eesotsas koolide Pisa-testides oma teadmiste poolest, siis tervise koha pealt ja hammaste hooldamises on teadmised puudulikud, räägib tervishoiu professor Liisa Suominen.

 

-Reklaam-

 

Tegemist pole vaid hammaste probleemiga. Puudulik suuhügieen on suur riskitegur paljude teiste haiguste puhul, vahendab Yle.

Soome noored jäävad hammaste hoolduse osas maha paljude teiste Euroopa riikide noortest.

Näiteks Šveitsis peseb kaks korda päevas hambaid 79 protsenti noormeestest ja 91 protsenti tüdrukutest. Inglismaal on vastavad numbrid 75 ja 87, Rootsis 74 ja 88, Saksamaal 73 ja 86 ning Norras 62 ja 82 protsenti.

Soome numbrid aga on rohkem Ida-Euroopa tase: 45 protsenti noormeestest ja 74 protsenti tüdrukutest.

Harjumused peegelduvad hammastes: igal teisel paarikümnesel soome mehel on hammastes augud ning sama trend jätkub hilisemas elus.

Iga kolmas soomlane kardab hambaarsti ja naised kardavad üllatuslikult meestest veelgi rohkem. Hirmule vaatamata hoolitsevad naised oma hammaste eest rohkem kui mehed.

Kõige rohkem kardavad Soomes hambaarsti 20-40-aastased. 40 protsendi hambaravi vältivate soomlaste puhul on põhjuseks just hirm.

Kui jätta hambad harjamata, tekib igemepõletik. Harjamata hammaste pinnale kogunev kiht on soodne pinnas bakteritele.

Igemed ei tohiks veritseda, ei hambaid pestes ega vahesid puhastades. Kui hammastest tuleb verd, on selle põhjuseks tõenäoliselt põletik. Põletik võib omakorda tekkida sellest, et hambaid on kehvasti hooldatud, suitsetamisest või huuletubaka kasutamisest. Veri võib anda märku ka mõnest muust suuhaigusest.

Igemepõletikust on võimalik suud regulaarselt hooldades lahti saada. Erandiks on suitsetajad, kelle puhul ei pruugi põletik hambaid hooldades kaduda.

Igemepõletik ehk parodontiit eraldab kahjulikke mikroobe vereringesse, mis omakorda kahjustab teisi elundeid, näiteks südant. Parodontiiti põeb 60 protsenti soomlastest. Raskematel juhtudel tõstab parodontiit südameinfarkti ja insuldi riski kolmekordseks. See võib raskendada ka diabeedi ravi.

Soomes avastatakse hambahaigust juba 20-aastastel noortel. Rootsis esineb parodontiiti alla 40 protsendil ja Norras alla 50 protsendil täiskasvatutest.

Hammaste olukorda kahjustab ka stress. Näiteks 27 protsenti Soome tudengitest krigistab stressi tõttu hambaid.

Arvestada tasub ka seda, et suuvesi ei eemalda baktereid, see vaid värskendab suud. Bakterid on endiselt hammaste pinnal, kui hambaid ei harjata.

Hammaste hooldamata jätmise puhul on Soomes põhiliseks takistuseks ravi kallidus – seda tunnistab 20 protsenti inimestest. Soome omavalitsuste hambaravis maksab hamba parandamine 50 eurot. Eraarstide puhul on see veel kallim. Paljudes kodudes pole sellist summat võimalik välja käia.

Hambaravi on Soomes viimastel aastatel kallinenud ja Kela hüvitisi on kärbitud kaks korda. Hambaarsti juurde minekut takistavad ka tervisekeskuste pikad järjekorrad.

Soome hambaarstid soovitavad kasutada elektrilisi harju, mis on efektiivsemad. Hambaniiti aga soovitatakse kasutada enne harjamist.

Joka toisen suomalaisen suussa muhii sydänkohtauksen riski – 10 pysäyttävää tietoa ja neuvoa suun terveydestä

Suomalaisen nuorison hampaat häviävät vertailussa naapurimaille, aikuisista miehistä vain joka toinen harjaa riittävästi ja joka kolmas pelkää mennä hammaslääkäriin.

(Visited 33 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid