Uuring: tervisejogurtitest polegi mingit kasu, aga võib olla lausa kahju

Kaks suurt uuringut näitasid, et probiootikumid lähevad läbi seedetrakti nii, et nad midagi ei mõjuta. Osal katseisikutel tõrjusid nad aga inimeste enda kasulikud bakterid kõrvale pärast antibiootikumikuuri pea pooleks aastaks ning takistasid endise olukorra taastumist.

Terve soolestik on inimese tervise nurgakivi, aga on küsitav, kas erinevatel probiootikumide preparaatidel nagu piimhappebaktereid sisaldavatel nn tervisejogurtitel on terve inimese soolestikule mingit mõju, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Probiootikume turustatakse tervislikkuse sõnumiga, aga tegelikkuses on nende kasu kohta väga vähe tõendeid. Väikestele lastele võib piimhappebakterite söömine olla kasulik, kuna probiootikumid vähendavad mingil määral antibiootikumidest tingitud kõhulahtisuse riski.

Seni on teadlased olnud seda meelt, et probiootikumid pole kahjulikud, ent neist pole ka erilist kasu. Nüüd aga väidavad kaks ajakirjas Cell ilmunud uut uuringut, et neist võib olla tervisele lausa kahju.

Nimelt selgus, et pärast antibiootikumikuuri mõjutavad probiootikumid inimese soolestiku tasakaalu päris palju. Osalt inimestel aga liiguvad probiootikumid seedimise käigus läbi soolestiku nii, et neist midagi püsima ei jää. Uuringud näitavad ka seda, et ainult inimese väljaheite uurimine ei anna soolestiku olukorrast täit ülevaadet.

Uued uuringud näitavad, et kuigi probiootikume leitakse pärast tarvitamist inimeste väljaheitest, ei pruugi neid soolestikus üldse ollagi ja seetõttu pole neist mingit kasu.

Esimese uuringu puhul kaardistasid teadlased 25 inimese enda bakterid eraldi markeritega. Soolestikust võeti lisaks katsetükke. Neist 15 jagati veel kahte gruppi. Ühed said kuu aja jooksul teadlaste loodud probiootikumi-kokteili, mis koosnes 11 eri tervisebakterist, muu hulgas laktobatsillidest ja bifidobakteritest. Teine grupp sai platseebot. Pärast kuuri uuriti soolestikku uuesti.

Pooltel probiootikume saanutest uhtusid need läbi soolestiku ilma mingit mõju avaldamata ja soolestikku püsima jäämata. Nende soolestiku oma bakterid tõrjusid neid. Seetõttu polnud probiootikumidel neile inimestele mingit mõju.

Osal katseisikutel jäid aga probiootikumid soolestikku teatud ajaks püsima. Platseebot saanud isikutel mingit muutust ei tuvastatud. Uuritud grupp oli väike ja vajaks põhjalikumat uuringut suurema hulga inimeste peal.

Uuring näitas seda, et probiootikume ei peaks kõigile soovitama.

Teise uuringu puhul uuriti põhjalikumalt seda, kuidas mõjutasid soolestikku sinna püsima jäänud probiootikumid. Uuriti seda, kas probiootikumid aitavad taastada kiiremini soolestiku endist olukorda pärast antibiootikumikuuri, nagu väidetakse. Selles uuringus jõuti tulemusteni, mis peaks inimesi ettevaatlikuks tegema.

Kokku 21 katseisikut jagati kolme gruppi, igaühes seitse inimest. Kõik said antibiootikumikuuri, pärast mida erines nende ravi.

Esimese grupi puhul lasti soolestikul endal taastuda. Teisele grupile anti probiootikume ja kolmandale grupile siirdati soolestikku tagasi nende enda bakterid, mis olid sealt võetud enne antibiootikumide andmist.

Nüüd avaldasid probiootikumid küll mõju. Kui antibiootikumid olid soolestiku enda baktereid hävitanud, pääsesid probiootikumid valitsema. Nad takistasid soolestiku enda bakterite taastumist, mistõttu soolestiku enda bakteriaalne keskkond taastus alles poole aasta pärast. See tähendab, et soolestiku olukord pöörati pea peale.

Uuringust selgus, et probiootikumid takistasid täiel rinnal soolestiku enda bakteriaalse keskkonna taastumist. See oli eriti üllatav ja hoiatav leid. Sellist mõju pole varem tuvastatud.

Teadlased ei uurinud sellise muutuse mõju inimese tervise olukorrale, aga nähtavat kahju ei ilmnenud.

Neil isikutel, kellele siirdati nende enda bakterid, taastus endine olukord mõne päevaga. Kõigil teistel võttis see kauem aega.

Uuringu põhjal võib väita, et probiootikume ei tohiks määrata kõigile, kuna nad pole kahjutud.

Probiootikume on turustatud juba pikka aega, aga alles nüüd hakatakse nende mõju põhjalikumalt uurima. Selge on ka see, et inimese enda soolestikubakterid tõrjuvad kõiki uusi tulijaid.

Teadlaste arvates on inimestele väga raske probiootikume määrata, kuna selleks tuleks uurida eraldi iga inimese soolestiku olukorda. Uuringust selgus ka tõsiasi, et pelgalt väljaheite uurimisega ei saa soolestikust täit ülevaadet.

Teadlased soovitavad seedehäiretega inimeste puhul kasutada katse-eksituse meetodit, et välja selgitada, mis on neile parim. Ehk teisisõnu: tuleks proovida, kas ühest või teisest preparaadist on abi.

Terveysjogurteista ei välttämättä ole mitään hyötyä, esittää tutkimus – sen sijaan probiootit voivat sotkea suoliston toiminnan pahanpäiväisesti

Terve suolisto on ihmisen hyvinvoinnin kulmakivi. On kuitenkin epäselvää, onko erilaisilla probioottivalmisteilla, kuten maitohappobakteereja sisältävillä terveysjogurteilla, terveen ihmisen elimistöön mitään vaikutusta. Probiootteja markkinoidaan erilaisilla terveysväittämillä, mutta todellisuudessa niiden tehosta on varsin vähän tieteellistä näyttöä. Pienille lapsille maitohappobakteerien syöminen voi tosin olla edullista, ja probiootit saattavat jossain määrin esimerkiksi vähentää antibioottiripulin riskiä.

(Visited 246 times, 2 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid