Tallinna mees Mati Pärn tuli Soome 2008. aastal, kui Eestisse saabus kriis. Kümne aasta jooksul on kolme lapse isa kohanenud Soome töökultuuriga, nii et ei mõtlegi enam Eestisse tööle naasta. Isegi vaatamata sellele, et pere elab jätkuvalt Tallinnas.
Mati Pärn proovis 2008. aastal õnne Soome lahe teisel pool, kuigi see tähendas eemalolekut naisest ja lastest. Pere vanim laps oli tookord 14-aastane ja noorim 2-aastane, vahendab Kela.
Ehitusmees leidis töö Kesk-Soomes Jyväskyläs tegutsevast maalrifirmast. Nüüd on Mati olnud Soomes 10 aastat ja oma valikuga rahul.
Mati istub Helsingis kohvikus, rüüpab lattet ja muheleb. „Vahel on naisega juttu olnud, et tuleks tagasi Eestisse. Aga naine on iseseisev ja pere pea. On parem, kui ma kogu aeg vahele ei sega, vaid ajan asju enda järgi. Ning nädalalõppudel, kui tulen koju, olen nagu uus mees,” naeratab Mati silma pilgutades.
Terve see 10 aastat, mis Mati on käinud Soomes tööl on naine lastega olnud Tallinnas. Selle aja jooksul on Mati tõusnud tavalisest töömehest töödejuhatajaks.
Algul oli Mati kaheksa aastat Jyväskyläs. Kaks aastat tagasi vahetas ta töökohta ja on nüüd ametis töödejuhatajana ühes Eesti ehitusettevõttes Helsingis. Objektid on näiteks Helsingi olümpiastaadion ja majad Bulevardil.
Pärast töökoha vahetust on ka lihtsam koju sõita, sest pere elab kahetunnise laevasõidu kaugusel. Jyväskyläs töötades tegi ta krohvimistööd, mistõttu talvel eriti tööd polnud. Siis sai pikemalt kodus olla.
Juba algusest peale oli selge, et Mati tuleb Soome üksi ja naine jääb lastega Tallinna. Paari aasta pärast tuli jutuks, et naine tuleks Soome järele. Aga naisel oli oma töö ja sõbrad Tallinnas.
On ainult üks asi, mis Matit häirib Soomes töötades: et ei saa olla kodus koos lastega. „Aga me skaibime iga päev. Kui lähen pärast tööd koju, siis vaatan läbi e-posti ning suhtlen naise ja lastega,” räägib Mati.
Muud Mati õhtuti teha ei jõuagi, sest tööpäevad on pikad ja töö juures saab kasutada nelja eri keelt: lisaks eesti ja soome keelele veel vene ja inglise keelt. Juba see väsitab. Vahel sõidab Mati õhtuti Helsingis jalgrattaga ringi.
Soomes oldud aja jooksul sündis Matile ka kolmas laps, kes on nüüd 6-aastane. Vanemad lapsed on 12- ja 24-aastased.
Kuivõrd Mati töötab Soomes, siis saab tema pere Soomest lapsetoetust. Toetust makstakse alla 17-aastaste laste eest ulatuses, mis katab Eesti ja Soome lastetoetuste erinevuse.
Mati pere pole saanud Soomest muid soodustusi, aga Soomes töötaval eestlasel on võimalik saada Kelalt koduse lapsehoiu toetust, kui alla 3-aastane laps on kodune. Kui abikaasa sünnitab Eestis, on Soomes töötaval isal võimalik saada Soomest ka isapalka.
Välismaalt Soome tööle tulemisega kaasneb Soome sotsiaalkindlustus, kui tulek on püsiv või töö kestab kauem kui neli kuud. Küll peavad olema täidetud palga ja tööajaga seotud miinimumnõuded. Ka ajutiste tööde tegija võib saada toetust, kui tööaeg ja palk seda võimaldavad.
Mati jaoks polnud Soome sotsiaalkindlustuse saamine lihtne, kuna täita tuli palju pabereid ja kulus palju aega. Isegi lapsetoetuse saamine võttis aega mitu kuud.
Muidu on Matil läinud Soomes kõik hästi. Halbu kogemusi tal Soomega seoses pole.
Nüüd abistab Mati Soome sotsiaalkindlustusega seoses oma alluvaid, eriti neid, kes ei räägi soome keelt.
Mati läheb koju pere juurde reedeti ja esmaspäeval tagasi Helsingisse tööle. Nädalas on ta seega neli ööd Helsingis ja kolm Tallinnas.
„Minule ja naisele see sobib. Oleme õnnelikud,” naeratab Mati.
Mati ise päriseks Tallinna naasta ei plaani, kuna ta on kohanenud Soome töökultuuriga ja Soome ühiskond on ta hästi vastu võtnud.
„Eesti töökultuur mulle enam ei sobi. Asjad käivad Soomes aeglasemalt kui Eestis, kus tahetakse kõike kohe ja kiiresti saada. Aga Soomes saavad kõik asjad siiski õigel ajal valmis,” räägib Mati.
„Kui Soomes enam tööd poleks, siis läheksin tagasi, aga kuni tööd on, niikaua olen ilmselt pensionini välja,” räägib 50-le lähenev Mati.
Mida tasub teada Soome sotsiaalkindlustuse kohta?
Soome püsivalt elama asuvad inimesed kuuluvad Soome sotsiaalkindlustuse alla. Lisaks saavad Soome sotsiaalkindlustuse need, kes Soomes töötavad, kuigi ei pruugi Soomes elada.
Soome sotsiaalkindlustuse saamise eelduseks on reeglina 4 kuud Soomes töötamist. Tööaja ja palga osas peavad olema täidetud miinimumnõuded: tööd tuleb teha vähemalt 18 tundi nädalas ja palk peab olema ametiühingu-järgne või vähemalt 1189 eurot kuus (aastal 2018).
Ajutiste tööde tegija võib kuuluda samuti sotsiaalkindlustuse alla, kui tööaeg ja palk kokku on nõuetele vastavad.
Sotsiaalkindlustuse võib võtta ka osalise. Näiteks neil, kes tulevad tööle vähemaks kui neljaks kuuks on õigus saada arstiabi, Euroopa Liidust tulijatel on õigus ka laste koduhoiu toetusele.
Kui nõuded on täidetud, saab Soomes töötamise korral nii haiguskindlustuse kui lapsetoetused, samuti koduhoiu toetuse, seda isegi siis, kui elukoht on väljaspool Soomet.
