Suur probleem: arstiteadus leiab meil üha rohkem haigusi, mida pole tegelikult vaja otsida

Kaasaegset maailma kummitab üha enam suur probleem: arstiteadus leiab inimestel üha enam haigusi, mida poleks tegelikult vaja otsida. Probleem on selles, et patsient ei saa sellest midagi kasu, küll aga kuhjaga kahju.

Arstide maailmas on saanud üha rohkem kõneainet inimesele kahjutute haiguste ravi. Seda oleks hea ka patsientidel teada, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Igal inimesel on tõenäoliselt mingi haigus. See tähendab, et kui inimene magnettomograafi alla panna, siis leitaks 99 protsendi tõenäosusega mõni liigesehäda või väike kasvaja. Aga sellest pole vaja paanikasse sattuda, sest enamasti on tegemist täiesti kahjutute asjadega.

Ainult 1-2 protsendil on leid selline, mis vajab edasist uurimist ja ravi, räägib Helsingi haigla radioloog Eila Lantto.

Sellised juhuslikud leiud on uus nähtus, mis viimasel ajal on plahvatuslikult kasvanud. Magnetpiltide ja arvutitomograafia tase on arenenud sedavõrd, et uuringutes tõenäoliselt midagi alati leitakse. Samuti tehakse üha rohkem pilte.

Lantto väitel aga toob see kaasa tervishoiu surma. Ühelt poolt on selline areng hea, kuna see aitab arstidel paremini leida inimesi ohustavaid haigusi, aga teisest küljest on sellest arstide seas saanud üha suurem aruteluteema. Arstid räägivad nimelt ülediagnoosimisest ja sellega seonduvast üle ravimisest. Rahvakeeles öelduna tähendab see kahjutute haiguste otsimist ja nende ravi.

Üle ravimine tähendab selliste asjade ravimist, mida polegi vaja ravida. Patsient ei võida sellest midagi, küll aga võib saada kahju, räägib Kesk-Soome haigla peaarst Vesa Kataja.

Kataja toob talle tuttava vähiravi kohta mõne näite. Kui Lõuna-Koeras hakati tegema 1999. aastal kasvajate sõeluuringuid, siis tehti kilpnäärme ultrahelipilte. Tagajärg oli, et tuvastatud kilpnäärmekasvajate hulk kasvas mitukümmend korda. Surmajuhtumite osas aga ei toimunud mingisugust muutust.

Uuringu käigus leiti suur hulk „haigeid” inimesi, kellele põhjustas kahju põhiliselt haiguse leidmine. Lõuna-Korea kilpnäärme-epideemia puhul oleks olnud parem, kui kasvajaid poleks üldse avastatud.

Asja juures on halb see, et mõttetute uuringute ja ravi peale kulub tohutus koguses raha – rääkimata sellest, et patsientidele põhjustatakse vaimset ja füüsilist kahju: stressi, valu ja põletikke.

Mõnikord toovad uuringud kaasa uusi uuringuid, kus leitakse veel midagi ja nii tekib surnud ring, kust inimene enam välja ei pääse. Üks leid toob kaasa uued laboriuuringud, uued pildid, analüüsid ja teinekord isegi väikese lõikuse, räägib radioloog Eila Lantto.

Teine näide on eesnäärme sõeluuringud. See on meestel levinuim vähitüüp ja 4,3 protsendil meestel risk on surra selle tagajärjel enne 80. eluaastat. Samas tegeletakse selle haigusega kombel, mida peaarst Vesa Kataja heaks ei kiida.

Erinevalt näiteks USA-st ei kuulu Soomes eesnäärme PSA-testid riikliku sõeluuringu hulka. Soomes on samas arste, kes sooviksid igal aastal teha PSA-teste üle 50-aastastele meestele. Kataja sellega ei nõustu. Tema arvates pole vaja end lasta pidevalt uurida inimestel, kel mingeid vaevusi ei esine, kuna sellega võivad kaasneda tarbetud leiud ja uuringud. Kataja väitel tehakse seoses eesnäärmega tarbetuid uuringuid ja leitakse palju kasvajaid, mille puhul pole ravimisest mingit abi. Tema väitel pole vaja otsida pidevalt haigusi, mida ei saa ravida. See puudutab ka vähki.

Miks siis haigusi otsitakse nii intensiivselt, kui sellest on rohkem kahju kui kasu? Miks kahjutuid leide kohe ravima hakatakse?

Tuleb välja, et asja taga on hirm ja osaliselt ka patsientide endi tahtmised. Ühelt poolt on suur hulk inimesi, keda piisavalt ei uurita, kuigi nad vajaksid uurimist ja osaliselt on põhjus selles, et nad ise seda ei soovi. Siis on suur hulk inimesi, kel on võimalused hoolida oma tervisest ja kes seda teevad, ja nende hulgas on suure tõenäosusega need, keda on hakatud üle ravima, leiab Vesa Kataja.

Ta toob jälle näite seoses eesnäärmega. Vähki peetakse samahästi kui surmaotsuseks. Tegelikkuses see nii ei ole, eriti mis puudutab PSA-testide käigus leitud kasvajaid. Paljud aga nõuavad ja soovivad ravimist, sest neil on hirm. Arstid on keerulises olukorras: neil on juures üks vähi patsient, kes tegelikult ravi ei vaja.

On selliseid patsiente, kes lähtuvad kõikvõimalike uuringute puhul põhimõttest mida rohkem, seda parem. Teiselt poolt on palju neid, kelle arvates liig on liig. Mitmed arstid soovitavadki patsientidel endil olla rohkem kriitilised ja rääkida arstidega oma asjadest. Arst on meditsiini asjatundja, aga patsient on oma elu asjatundja.

Nüüd on antud Soomes arstidele soovitused hoiduda sellisest ravist, millest võib patsiendile olla rohkem kahju kui kasu. Esimesed sellised soovitused tulid välja kaks aastat tagasi. Nii näiteks ei soovitata enam antibiootikume kirjutada välja lastele, kel on bronhiit, kuna tegemist on viirushaigusega, mille puhul on antibiootikumidest rohkem kahju kui kasu.

Ühes Ameerika uuringus küsiti arstidelt arvamust üle ravimise kohta ja paljud arstid tunnistasid, et seda soodustab hirm teha vigu ja seetõttu lastakse igaks juhuks teha rohkem uuringuid. Suurem osa arstidest sooviks saada rohkem ja täpsemaid ravisoovitusi. Nüüd on nii USA-s, Suurbritannias kui ka Soomes antud arstidele põhjalikumaid soovitusi.

Peaarst Vesa Kataja sõnul ei tegele arstid üle ravimisega tahtlikult. Selle põhjus on meditsiini arengu ja teadmine, et sellega saab teha palju head. See on aga ala, kus liiga suure tahtmisega head teha võib teha tegelikult karuteene.

Veel üks põhjus asja taga on raha. Paljud inimesed on kokku puutunud veebikampaaniatega, millega tahetakse saada rohkem infot ühe või teise haiguse kohta. Enamasti on kampaaniaga seotud mõni avaliku elu tegelane. Sõnum võib olla hirmutav: lase end õigel ajal uurida. Vähesed aga tulevad selle peale, et selle taga võib olla mõni ravimi- või seadmetootja, kellel on sarnase kampaaniaga oma huvi.

Vesa Kataja sõnul edastatakse sõnumit, et info kogumisega aidatakse patsiente. Aga seal taga on peidus oma nö konks.

USA on selliste „awareness”-kampaaniate mustermaa, aga need on üha levinumad ka Euroopas. Enamasti reklaamitakse selliste kampaaniatega kas ravi või uuringuid ilma piisava infota võimalike kahjude kohta.

Raklaamil on aga suur võim, eriti vähiravis. Vähk huvitab ja hirmutab paljusid inimesi.

Lisaks muule on vähk väga seksikas meedias. Kui ravimitööstus oleks avastanud, et reklaamil pole mingit mõju, oleks see juba ammu ära lõpetatud.

Helsingi haigla radioloog Eila Lantto on kokku puutunud inimestega, kes on liitunud teatud uuringutega ainult oma huvides. Lantto hoiatab sellega seotud ohust sattuda uuringute surnud ringi, kus järgnevad üha uued uuringud ja nendega seotud kulu. Radioloog hoiatab, et ravimifirmad võistlevad omavahel ja teevad reklaami. Patsientidele sisendatakse, et neile on vaja teha üha rohkem uuringuid. Tegelikkuses peaks olema kokku lepitud üldised reeglid ja soovitused, kui palju ja mida tasub uurida ning need peaks olema siduvad kõigi jaoks nii era- kui avalikus meditsiinis.

Lääketiede löytää meistä yhä enemmän sairauksia, joita ei kannattaisi edes etsiä – “Potilas ei saa hyötyä, mutta kerää haitat”

Harmittomien sairauksien etsimisestä ja hoitamisesta on tullut yhä suurempi puheenaihe lääkärikunnassa. Se on ilmiö, josta myös potilaiden on hyvä tietää.

(Visited 1 560 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid