Soomes on hirmus palju põdrakärbseid – nad on suured ja agressiivsed

Soomes on tänavu väga palju põdrakärbseid ning nad on suuremad ja agressiivsemad kui Rootsis. Miks see nii on?

Teadlaste väitel on Soomes ja Rootsis küll sama liiki põdrakärbsed, aga Soome omad on pärit ida poolt. Rootsi omad on seetõttu väiksemad ja ei ründa inimest nii tihti kui Soome omad, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Soome tulid põdrakärbsed alles 1960ndatel aastatel Karjala maakitsuse kaudu. Sõja ajal hukkusid Soomes kõik põdrad.

Rootsis oli põtru vähe 1930ndatel aastatel, aga seal õppisid kärbsed elama metskitsedel ja kohanesid olukorraga, kus põtru ei olnud.

Kitsed jäidki Rootsis põdrakärbeste peamiseks peremeesloomaks. Soome idast tulnud põdrakärbsed jahivad aga peamiselt põtru.

Eri peremeesloomade tõttu esineb Soomes põdrakärbseid palju rohkem põhja pool kui Rootsis.

Tänavu on põdrakärbseid eriti palju. See tuleneb läinud talvest, mil lumikate oli paks ja vastsed elasid talve edukalt üle. Suvi oli samuti hea, nii et kärbseid tekkis palju.

Suvekuumus mõjutas põdrakärbseid nii, et vastsetest koorusid tiivulised ühel ajal. Seetõttu tundub neid olevat väga palju.

Põdrakärbseid esineb Soomes igal pool, välja arvatud Lapimaa. Põdrakärbeste levikut takistavad põhjapõdrad, kuna neile kärbes paksu naha tõttu külge ei hakka.

Põdrakärbes ründab inimest, kuna ta jahib saaki silmade abil. Ta ei lenda niisama ringi, vaid jälgib ja siis ründab. Võimalikku saaklooma nähes lendab kärbes selle suunas, olgu ta põder või inimene.

Saaklooma peale jõudes otsib kärbes karvase koha, mis inimesel on pea ja juuksed.

Põdrakärbes teeb inimese nahasse augu ja imeb verd. Osa inimesi on kärbse suhtes allergilised ja neid tekitab hammustus mitme kuu pikkuse punetuse. Teadaolevalt põdrakärbsed mingeid haigusi ei levita. Lemmikloomadele nad samuti teadaolevalt kahju ei tee.

Põdrakärbse vastu aitab see, kui püüda olla võimalikult vähe põdra sarnane. Ehk siis kanda heledaid, erksavärvilisi ja sileda pinnaga rõivaid. Soovitav on kanda mütsi ning kaelus kinni katta. Putukamürgid põdrakärbse vastu ei aita.

Põdrakärbseid on seal, kus liiguvad põdrad. Linnade läheduses neid eriti pole. Kärbes lendab kõige enam kilomeetri kaugusele.

Põtradele on aga kärbsed paras nuhtlus – ühelt põdrapullilt on leitud ligi 20 000 kärbest – ja igaüks neist imeb iga päev verd.

Hirvikärpäsiä on nyt hurjasti, ja ne ovat äkäisempiä kuin Ruotsissa – Asiantuntijat kertovat, mistä se johtuu

Ruotsalaisilla kävi tuuri tässäkin asiassa: heidän hirvikärpäsensä ovat pieniä ja kilttejä, kun meillä Suomessa elävät saman lajin edustajat ovat isoja ja vihaisia. “Suomen ja Ruotsin hirvikärpäset ovat samaa lajia, mutta Suomen kanta tulee idästä”, vastaa professori Arja Kaitala Oulun yliopistosta. Ruotsalaiset hirvikärpäset ovat kooltaan pienempiä kuin suomalaiset, eivätkä ne erehdy ihmiseen niin usein kuin meillä.

(Visited 94 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid