Soome professor viha suurenemisest: Viha tekitab identiteedi murenemine

Helsingi ülikooli meediaprofessor Anu Kantola väidab, et viha suurendavad Lääne ühiskonnas globaliseerumine ja sellega seotud struktuursed muutused.

Pärast NLiidu lagunemist ja Euroopa Liidu laienemist algas globaliseerumise laine, millele nüüd on vastureaktsioonina järgnenud Donald Trumpi tõus USA-s ja Brexit, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Tänu oma teravatele tähelepanekutele on professor Kantola tõusnud Soome mõjukaimate arvajate hulka. Kantola ise ütleb, et tahab olla võimalikult aus.

Trumpi kohta arvab Kantola, et ta on andnud inimestele tagasi oma hääle, mis vahepeal oli kaotsi minemas. See tähendab lahtiseletatult, et lihtsat inimest ei kuulanud enam keegi. Trumpi skandaalid ei häiri – see näitab tema valijatele, et ta on sõltumatu ja võib keda iganes rünnata. Trumpi puhul pole miski võimatu.

Praegu räägitakse palju mullidest, kus inimesed elavad, aga neid on ennegi olnud. Kantola on uurinud 1990ndate lama Soomes, mil ta jäi ise ka töötuks. Kantola sõnul ütles üks professor talle, et ei märganudki mingit lama, kuna oli kogu aeg tööl. Naise jaoks aga muutus kõik, ning ta sai aru, kui erinevatel maailmades inimesed elavad.

Samamoodi võib poliitikute jaoks jääda märkamatuks tegelik elu, mida inimesed elavad. See aga ei tähenda, et probleemid on kadunud. Tagasilöögid tulevad siis, kui ühe või teise ühiskonnagrupiga ei arvestata. Sellise arengu tulemus on Brexit, Soomes aga põlissoomlaste tõus.

Viimasel ajal on aga märgata inimeste viha suurenemist. Millest see tuleb? Kantola uurib oma töös parasjagu rahvuslust ning on selgunud, et viha suureneb Läänemaades seoses globaliseerumise ja sellega seotud struktuursete muutustega. Keskklassi vanad töökohad kaovad. Paljud inimesed on hirmul töö kaotuse ees. Soomes kolivad inimesed massiliselt maalt linnadesse. Kui inimese identiteet mureneb, muutub ta vihaseks. Minnakse otsima süüdlasi ja nutetakse taga vana elu.

Kantola väitel tundub talle, et vihased on ka paljud teised peale nende, kes on kaotanud oma ameti või töö. Selle kohta on mitmeid seletusi. Üks teooria on see, et see tuleb asjaolust, et keskklassi mehed on kaotanud oma valitseva positsiooni kultuuris. Soomes pole vastavaid uuringuid veel tehtud.

Eri väärtushinnangud põrkuvad praegu Soomeski. Inimesed jagunevad liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal rohkem kui varem vasak- ja parempoolsuse vahel.

USA-s jagunevad liberaalid ja konservatiivid keskklassi vahel, kuna enamus elanikest kuuluvad keskklassi juba alates 1950ndatest aastatest.

Kantola meelest pole Soomes eriti arutletud teemal, et mida murenenud identiteedi asemele inimestele pakkuda. Hea näide oli töötute nn aktiivsusmudel, kus ei arvestatud identiteedi küsimusega – kas ja kuivõrd on kõigil õigus olla täieõiguslikud kodanikud.

Kantola ei ole eriti vaimustunud nn eliiditeooriast, kus 99 protsenti peavad pingutama selle nimel, et 1 protsent kaugele jõuaks. Sest kui üks on tipus, siis ülejäänud ei ole. Võitjate ja tippude tunnustamine pole Kantola meelest ühiskonnas kuigi hea mõte, kuna see teeb enamusest kaotajad. Lõpuks hakkab selline mõtteviis lammutama ühiskonna alustalasid.

Praegu elab Soomes juba 70 000-80 000 noort ühiskonna äärealal. Suurlinnade magalarajoonides on inimestel väga väike poliitiline aktiivsus. Maapiirkonnad jäävad tühjaks. Koolid jaotuvad headeks ja halbadeks.

Kantola küsib kolm küsimust:

Kas meil on tekkimas uus põhjakiht? Kas meil on sündimas globaalne ülemkiht? Mida teeb keskklass – kas ta on nõus jätkuvalt makse maksma?

Kantola leiab ühiskonnateadlasena, et kõik peaks olema ühiskonnas kaasatud. Kui kõik on kaasatud, siis võidavad kõik nii poliitiliselt kui majanduslikult.

Väikerahvas nagu soomlased võitleb pidevalt püsimajäämise nimel. Väljastpoolt vaadetes on Soome väga pisike keele- ja kultuuriruum. Varem tegutsesid ülikoolid soome keeles. Nüüd on maailmas saanud teaduskeeleks inglise keel ja Soome ülikoolid on üle läinud inglise keelele. Samas on tähtis, et ka Soomes oleks huvitavaid ideid ja projekte ning inimesed tahaks tulevikus Soome jääda.

  1. sajand oli soomlastele väga raske: kõigepealt kodusõda, siis teine ilmasõda ja soometumise aeg. Kõigepealt vaigistati punased, siis tuli teine ilmasõda ja siis vaigistati valged. Kantola väitel on soomlased edukalt kriisid üle elanud ja kui siis nõutakse, et peab olema õnnelik, on inimesed pahased, et seda on liiga palju tahetud. Samas tuleks asju veidi lõdvemalt võtta. Et soomlus oleks veidi paindlikum ja kergem, et see pakuks inimestele rohkem huvi.

Kantola sõnul on soomlased olnud alati võõraste tulijate suhtes külalislahked, vähemasti nii oli see vanasti, kui näiteks külla tuli uus inimene. Seetõttu on praegune vaenulik suhtumine migratsiooni Kantola meelest kummastav. Ta saab aru, et see on vastureaktsioon globaliseerumisele, et peatada liiga kaugele läinud areng.

Professori väitel polnud 2015. aasta pagulaskriis päris õige moodus migratsiooni korraldamiseks. Et vastu võeti korraga palju inimesi. On selge, et selline olukord tekitab vastuseisu.

Kantola arvates Soome piiri kinni panna ei saa, sest elanike arv paljudes kohtades väheneb. Rahvusaade on kõige rahvusvahelisem aade, mis on paindlik. Nii peaks olema ka soomlusega, kui rahvast jääb vähemaks. Kantola arutleb nüüd, kas rahvuse mõistet saaks laiemaks muuta, aga see eeldab migrantide nähtavaks tegemist, et teada saada, mida nad teevad ja mõtlevad.

Professori Anu Kantola vihaisuuden lisääntymisestä: Kun ihmisten identiteetit murenevat, heistä voi tulla vihaisia

Vihaisuuden nousu länsimaissa liittyy talouden globalisaatioon ja rakennemuutokseen.

(Visited 77 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid