Mees koduvägivalla ohvrina on Soomes samasugune tabu nagu vägivaldne naine

Lisaks oma elukaaslasele võivad naised olla vägivaldsed laste suhtes. Soomes on juhtumeid, kus mehed lahutavad pika abielu naise vägivalla pärast. Naiste vägivaldsust aga ei taheta tunnistada, mistõttu on väga raske leida abi.

Osal juhtudel on naised ise abi otsinud, kui on märganud oma käitumises vägivalla märke. Naiste agressiivusega tegeleva Soome asutuse Maria Akatemia psühholoog räägib, et eriti palju pöörduvad nende poole väikeste laste emad, kel on raske oma tundeid kontrollida.

 

-Reklaam-

 

Sageli on vägivaldne, lapsik käitumismudel pärit lapsepõlvekodust. Isad on tihti kodust ära ja emad peavad lastega üksi hakkama saama. Nad on kurnatud ja agressiivsed. See mudel kandub edasi põlvest põlve, vahendab Yle.

Nüüd tahavad paljud soome naised selle traditsiooni läbi lõigata. Nad ei taha enam vägivalda ja agressiivsust. Naised saavad aru, et käituvad valesti, aga neid takistab abi otsimast häbi ja süütunne. Häbi- ja süütundest aitavad aga üle saada moodustunud grupid.

Lisaks lastele on agressiivsed naised vägivaldsed oma meeste suhtes. Tavaliselt mehed ise kuhugi kaebama ega kurtma ei lähe. Maria Akatemiaga võtavad ühendust vägivaldsed naised siis, kui mehed tahavad nende juurest ära minna.

Naisi häirib see, et kuigi nad on oma probleemidest juba varem rääkinud, ei võeta neid kuulda. Naiste vägivaldsust ei taheta ühiskonnas tunnistada. Tasapidi on suhtumine muutumas, aga naiste vägivaldusest rääkimine on endiselt tabu.

Naiste vägivalla puhul on endiselt levinud stereotüüp, et selles on süüdi nõrgad mehed. Seda on märgatud meeste huvide eest seisvas ühenduses Miessakit ry. Valearusaamad tekivad sellest, et mehed ise häbenevad, et elavad vägivaldses suhtes ja sellega aitavad sellele kaasa. Samamoodi, nagu on ühiskonnas tabu vägivaldne naine, on seda ka mees vägivalla ohvrina. Paljud mehed on tahtnud abi otsida varem, aga pole selleks leidnud julgust ning võimalust.

Praegu on Soomes käimas eraldi projekt vägivalda kogenus meestele ja selle kliendid on põhiliselt heterosuhetes olevad mehed. Mehed kogevad vägivalda eri moel: vaimne allasurumine, suur armukadedus, kontroll, ähvardamine enesetapuga, seksuaalne alahindamine ja pilkamine. Üks mees rääkis, et kui ta poleks suhtest lahkunud, oleks naine teda lõpuks pussitanud.

Naised ka togivad ja löövad mehi või ei lase neil pärast päevatööd magada. Raskematel juhtudel on ohus mehe elu. Lisandub vägivald laste kaudu, kus mehed kardavad, et lahutuse korral võtab naine lapsed ja neid ta enam ei näe.

Soome mees Jani lahutas 20 aastat kestnud abielu, kuna ei kannatanaud enam välja vaimset vägivalda. Algul ei saanud sellest aru, aga kui see jätkus hommikust õhtuni ning see tekitas lõpuks painaja-unenägusid, siis sai ta aru, mis see on. Jani sattus Miessakit ry hoole alla töötervishoiu ja ravi kaudu.

Vaimne vägivald tähendas pidevaid süüdistusi. Kui põhjust süüdistusteks ei leidunud lähiajast, siis võis leida põhjuse 15 või 20 aasta tagant. See viib inimese täiesti endast välja. Inimene läheb pingesse nagu viiulikeel. Hoop võib tulla igalt poolt.

Jani arvates oleks pidanud asjadest rääkima, aga need lõppesid alati süüdistuste ja mahategemisega.

Selline olukord kestis Jani peres aastaid ja läks hullemaks, kui lapsed suureks kasvasid. Olukorra rahustamiseks käis Jani nädalalõppudel kodust ära. Kodus olles üritas Jani end oma tuppa sulgeda, aga naine tuli sinna järele. Naine süüdistas meest ka vaimses vägivallas.

Jani sõnul ei mõelnud ta kunagi lahutada, aga ühel päeval jõudis ta eneses selgusele. Ta lahkus, kuna tervis ei pidanud enam vastu.

Tavaliselt võtavadki mehed ühendust siis, kui ollakse suhtes jõudnud nii põhja, et sealt edasi pole kukkuda enam kuhugi võimalik. Kui vägivald kestab 20 aastat, siis lõpuks ollakse nii väsinud sellest, et enam ei jaksata. Enamasti esineb siis ka füüsilist vägivalda. Partner on näiteks löönud mõne esemega või pussitanud.

Mehed pöörduvad abi saamiseks liiga hilja, kuna nende arvates on see mehe kohus – kõik välja kannatada. Nõnda on asjad juba kontrolli alt väljunud, kui tullakse abi järele.

Vägivaldse kaasa juurest lahkumist takistab ka asjaolu, et inimestel on üldiselt usk paarisuhtesse ning sellega seotud lojaalsus sunnib inimesi jääma. Teine põhjus võib olla sügav kiindumus vägivallatseja suhtes.

Pärast seda, kui Jani abikaasa juurest lahkus, jätkas naine vaimse vägivalla ja süüdistustega telefoni teel, et rääkida ühisvara jagamisest. Süüdistamine ja alandamine jätkus, kuni Jani teatas, et ei soovi enam andise kaasaga suhelda.

Mees tunnistas, et vabanes vaimsest vägivallast ja ei soovi seda enam taluda. Jani sõnul ei saa mehed oma muredest kusagil rääkida. See tuleb ilmselt asjaolust, et rääkimine näitab mehi nõrgana.

Mehed ei suuda ise tunnistada, et on vägivalla ohvrid – see käib nende au pihta. Isegi meeste kokkusaamistel ei räägi mehed oma probleemidest. Siiski on positiivseid märke, et ka mehed on hakanud oma asjadest rääkima. Vägivallast on hakatud rohkem rääkima ja see puudutab nii naisi kui mehi. Nii meeste kui naiste puhul on probleemiks see, kuidas vabaneda suhtest, kui see on muutunud vägivaldseks.

“Mies uhrina on yhtä tabu kuin väkivaltainen nainen” – Jani erosi vaimostaan, koska ei kestänyt enää 20 vuotta jatkunutta väkivaltaa

Kumppanin lisäksi naiset kokevat aggressiivisia tunteita esimerkiksi lapsiaan kohtaan. Minna haki apua, kun väkivalta alkoi kohdistua hänen lapsiinsa.

(Visited 58 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid