Üha rohkem meist haigestub vähki. Täna sündinud lastest haigestuvad elu jooksul vähki pooled. Millest see tuleb?

Vähk on hirmus haigus. Selle tulemusel võib surra ja sellesse haigestub meist elu jooksul iga kolmas. Vähk on saanud tavaliseks ja üha tavalisemaks muutub. Soome arst ja rakuteadlane Kirmo Wartiovaara selgitab värskes raamatus, millest see tuleb.

Vähk tähendab keharakkude kontrollimatut kasvu ja kasvaja on metsikuks muutunud rakkude kogum, vahendab Halsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Kõigi rakkude tegevust kontrollib raku sees olev pärilikkusaine dna. Rakkude ebakorrapärane jagunemine tuleb dna vigadest.

Dna vead tekivad rakkude jagunemisel ning dna kopeerimisel teise rakku. Enamus kasvajaid esinebki kudedes, mille rakud elu jooksul korduvalt uuenevad: veri, nahk ja kudede pealmine epiteelkiht.

Dna kopeerimisvead on omakorda põhjus, et planeedil maa üldse eksisteerib elu. Alates üheraksetest on kopeerimisel toimunud vead, mis on muutnud elu mitmekesisemaks.

Osa vigadest on kahjutud, teised aga kahjulikud, ent enamus vigadest on aidanud ellu jääda ja toota rohkem eluvõimelisi järglasi. Mutatsioonid on järgnevate põlvede jooksul üha enam levinud.

„Vähk on hind, mis makstakse selle eest, et elu on olemas,” tõdeb Wartiovaara.

Vähirakkudes on toimunud sellised muutused, mis aitavad neil rakkudel ellu jääda ja paljuneda. Kahjuks on sellised superrakud ohtlikud peremeesorganismile.

Vähk ei teki veel ühest veast, selleks on vaja vähemalt kuut, ent enamasti kümmet uut võimet. Need on:

  1. Pidev kasv

  2. Vältida kasvu takistajaid

  3. Vältida immuunsüsteemi kaitset

  4. Lõputult paljuneda

  5. Tekitada kasvu soodustavat põletikku

  6. Leida uusi asukohti (metastaasid)

  7. Aktiveerida veresoonte kasvu

  8. Saada juurde dna-mutatsioone

  9. Vältida rakkude hukkumist

  10. Muuta ainevahetust kasvajale soodsamaks

See, kellel need muutused rakkudes toimuvad, on paljuski juhuse asi. Haigestumist soodustavad pärilikud eeldused, keskkond ja eluviis.

Meil on selliseid geene, mis aitavad dna vigu leida ja parandada. Nende veakontrolligeenide enda vead on kõige ohtlikumad. Kui vigade avastamine ei toimi, kasvab vigade arv plahvatuslikult.

Päriliku geenivea tõttu tekib 5-10 protsenti kasvajatest. Tegemist on enamasti dominantsete geenivigadega, mis tähendab, et selle võib pärida emmalt-kummalt vanemalt. Samas ei pruugi see tähendada haigestumist.

Inimene suudab oma eluviisidega mõjutada vähi teket. Arvestuslikult 40 protsenti kasvajatest on võimalik ära hoida, kui inimesed elavad võimalikult tervislikult.

Raku dna-d võivad kahjustada mõned kemikaalid, viirused ja kiiritus. Üks suuremaid vähi tekke riskitegureid on suitsetamine – see põhjustab viiendiku Soome kasvajatest.

Kui tõmmata 50 aasta jooksul suitsu üks pakk päevas, suurendab see vähiriski 50 korda. Meeste kopsuvähki suremus on vähenenud koos suitsetamise vähenemisega. Nuusktubakas suurendab suu- ja kurguvähi ohtu.

Vähi teket soodustavad veel suur alkoholi tarvitamine ja ülekaal. Mõjutab ka toidu kvaliteet.

Punase liha söömine soodustab soole- ja maovähki. Seevastu kiudainerikas toit nagu juurviljad, salat ja rukis kaitsevad soolevähi eest. Liikumine vähendab paljude kasvajate riski.

Õhusaaste pole Soomes probleemiks, aga maapinnast eralduv radoon põhjustab üleilmselt 2,5 protsenti vähisurmadest.

Paranenud hügieen on vähendanud helikobakteritest tingitud maovähi ja hepatiidiviiruse põhjustatud maksavähi hulka. Teiselt poolt on suurem arv sekspartnereid toonud kaasa papilloomviiruste poolt põhjustatud emakakaela- ja neeluvähi hulga tõusu. Nahavähk on sagenenud suurema päikse käes praadimise tõttu.

Rakkusid toidavad inimese organismis nii toit kui hapnik. Põlemisprotsess annab rakkudele energiat. Kõrvalproduktina tekivad radikaalid, mis võivad kahjustada dna-d. Mida vanem on iga, seda suurem on vigade tõenäosus. Pikk eluiga ongi inimese kõige suurem vähirisk.

40-aastaselt haigestub vähki 1-2 inimest tuhandest, 70-aastaselt juba üks mees 50-st ja üks naine 70-st. Inimkonna vananemise tõttu esineb praegu vähki kaks korda enam kui möödunud sajandi keskel.

Lastel on vähk väga haruldane. Lapse vähk aga võib tekkida väiksemast arvust vigadest kui täiskasvanul, kuna lapsed rakud paljunevad väga kiiresti. Lapse vähk võib tuleneda näiteks sellest, et vead tüvirakkudes olid olemas juba loote-eas.

Lohutust pakub see, et vähki on õpitud ravima – vähiga seotud surmajuhtumite arv on vähenenud kaks korda alates 1950. aastast olenemata sellest, et vähki esineb mitu korda enam. Eriti on vähenenud vähiga laste suremus. Laste peamine vähitüüp on leukeemia. Üheksal juhul kümnest aga pole patsiendi oganismis enam vähirakke viis aastat pärast ravi.

Naiste levinuim vähitüüp on rinnavähk. Sellesse haigestub eluajal 10-12 protsenti naistest. Neistki paraneb praegu 9 naist 10-st.

Yhä useampi meistä saa syövän, mutta miksi? Jopa 40 prosenttia syövistä voisi jäädä syntymättä, jos ihmiset eläisivät paremmin

Syöpä on pelottava sairaus. Siihen voi kuolla, ja joka kolmas meistä sairastuu elämänsä aikana. Itse asiassa syöpä on käynyt yleisemmäksi ja yleistyy edelleen. Nyt syntyvistä lapsista jo yli puolet sairastuu elämänsä aikana syöpään. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin?

(Visited 516 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid