Soomes oli 1970ndate aastateni Euroopa suurim asbestitööstus – inimesed surid vähki, aga sellest ei räägitud

USA-s on kavas uuesti asbesti kasutama hakata. Soomel on asbestiga väga lähedane kokkupuude, sest Põhja-Savos tegutses aastakümneid Euroopa suurim asbestitööstus. Inimesed surid juba 40ndates eluaastates kopsuvähki, aga tol ajal sellest ei räägitud. Vastupidi – asbestile lauldi Soomes ülistuslaule.

Paakkila asbestikülas haigestusid inimesed noorelt kopsuhaigustesse ja mõju kestab tänase päevani välja, edastab Helsingin Sanomat.

Veel 1960ndatel aastatel Soome asbestiküla õitses. Seal oli kolm poodi, suur kool, kohvik ja spordirajatised. Uisuväljak oli kohe asbestitehase kõrval. Lapsed käisid seal mängimas igal õhtul pärast kooli. Sealt said kõik inimesed omale asbesti kopsudesse.

Asbestikaevandusse mindi tööle juba noorelt, enne kui kaevandus 1975. aastal suleti. Tehases oli töötajaid igast perest ja igas peres oli raskelt haigestunuid kas asbestoosi või sellest tingitud kopsuvähki. Paljud surid enne 50. eluaastat. Kui meeste keskmine eluiga oli 1970ndatel aastatel Soomes 67 aastat, siis Paakkilas oli see 57 eluaastat. Asbestitolm levis üle küla, nii et haigestusid ka need, kes tehases ei töötanud.

Tol ajal asbesti kahjulikust mõjust ei räägitud, seda hoiti saladuses. Haigestumise põhjusena ei tunnistatud asbesti mõju ning kindlustused inimestele midagi ei hüvitanud.

Hiljem ei tunnistatud inimeste haigestumist asbestoosi, kui inimesed haigestusid ja surid massiliselt. Üks tehase töötaja käis arsti juures ja tunnistati terveks, mõne kuu pärast ta suri raskekujulisse asbestoosi.

Asbesti mõju üritati välja vabandada suitsetamisega. Töötajad olid teadlikud asbesti kahjulikust mõjust, aga midagi polnud teha – mingit muud tööd polnud võtta. Tehase juhtkond hoidis samuti infot kinni.

Paakkila asbestivarud avastati juba 20. sajandi alguses. Algul kutsuti seda kiuliseks kiviks ja seda leidus isegi maapinnal. Paljud tihendasid sellega oma maju.

Asbestisisaldusega tsementplaatide tootmine patenteeriti Austrias 1900. aastal. Tänu tulekindlusele olid need asendamatud ja toode nimetati eterniidiks viidates selle lõpmatule elueale.

Paakkila piirkonna ostis 1917. aastal Suomen Mineraali Oy. Ettevõte rajas kaevanduse, mille hiljem omandas Partek.

Kaevandusest saadud kivim purustati ja sellest eraldati asbestikiud, mis pandi kottidesse ja saadeti tehasesse Helsingis Tapanilas ning Lohja Muijala mineriiditehasesse.

1960ndatel aastatel kaevandust Soomes kiideti, sest põllumajanduses tööd ei jätkunud ja maapiirkondades oli tööstus hinnas. 1960. aastal kirjutati vajadusest kaevandust laiendada. Pööre tuli 1960ndate aastate lõpus. Siis hakati rääkima asbesti kahjulikust mõjust tervisele. Inimeste kopsude sisepind sai tolmu tõttu kahjustada. Noorim haigestunu oli 18-aastane külaelanik.

Siis arvasid teadlased, et vähese asbestikoguse sattumine kopsudesse pole kahjulik. 1970ndatel aga sai avalikuks, et pooled Paakkila kaevanduse töötajatest olid haigestunud asbestoosi. Pärast seda kaevandus suleti. Põhjus oli selles, et töökaitse nõuete järgmisel poleks asbesti tootmine end enam ära tasunud.

Soome asbestitööstus lõpetas täielikult 1988. aastal. Asbesti taaskasutamine keelati Soomes 1993. aastal ja terves Euroopa Liidus 2005. aastal.

Soomes on väga palju asbesti säilinud jätkuvalt hoonetes. Asbesti toodetakse edasi Venemaal.

Asbestiga seotud haigustesse suri Soome aastatuhande alguses keskmiselt 100 inimest aastas. Maailmas sureb asbesti tagajärjel aastas ligi 100 000 inimest.

Praegu on Soome vana asbestikaevandus vett täis ja seal käivad inimesed sukeldumas. Vees asbest ohtu ei kujuta.

Asbest on ühine nimetus kõikidele kiulistele mineraalidele. Soomes Paakkilas kaevandatud mineraal oli antofülliit.

Asbest on hea soojus- ja elektri-isolaator ning see parandab ruumide akustikat. Tulekindlus on erakordne.

Asbesti on väga laialt kasutatud ehituses, sealhulgas isolatsioonimaterjalina, segudes, plaatides, värvides, liimides, põrandamattides, ustes ja katusematerjalides.

Asbest jõuab kopsudesse peene tolmuna. Haigused kujunevad välja kümnete aastate jooksul. Asbestoosi puhul tekib kopsudesse sidekude, mis takistab hingamist. Lisaks põhjustab asbest vähki. Koos suitsetamisega tõuseb asbesti puhul vähirisk 50 korda.

Suomessa toimi 1970-luvulle asti Euroopan merkittävin asbestikylä, jossa laulettiin ylistyslauluja mineraalille – Seuraukset maksettiin ihmishengillä

“Asbesti huudossa on kaikkialla!” Ylistyslaulu asbestille kajahti komeasti kaivosyhtiön juhlassa 1960-luvulla Tuusniemen Paakkilassa Pohjois-Savossa. Kaivos oli Euroopan suurin asbestin tuottaja ja Paakkilan kylä vilkas keskus. Yhdysvallat ilmoitti kuluneella viikolla helpottavansa jälleen asbestin käyttöä rakentamisessa. Lähes kaikissa muissa länsimaissa linja on pitkään ollut ehdottoman kielteinen. Vielä 1960-luvulla Suomessakin oli hienoa olla Paakkilan kaivoskylästä.

(Visited 85 times, 3 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid