Jahmatav tõsiasi: soomlased on varsti kõik lühinägelikud

Sarnaselt korea- ja singapurlastega on varsti kõik soomlased lühinägelikud, kuna viibivad palju hämarates ruumides ja vahivad teleri- või arvutiekraani.

Arenenud maades kasvab inimeste lühinägevus väga kiiresti ning arvatakse, et sajandi keskpaigaks on maailma 10 miljardist inimesest pooled lühinägelikud. Neist omakorda üks miljard on tugevalt lühinägelikud, selgub teadusajakirjas Ophtalmology avaldatud ulatuslikust uuringust.

 

-Reklaam-

 

Eriti lühinägelikud on teatud piirkonnad Aasias. Soulis ja Singapuris on üle 90 protsendi 20-aastastest lühinägelikud. Lääne-Euroopas tehtud uuringu järgi on iga teine 25-29-aastane lühinägelik.

Lühinägelike silmamuna on kasvanud liiga pikaks sügavuti. See rõhub ja venitab võrkkesta, mistõttu tekivad rebendid ja see võib irduda. Võrkkest on valgustundlike närvirakkude kogum silma tagaseinas, vahendab Helsingin Sanomat.

Silmaarste paneb muretsema eriti suure, üle 5-6 dioptria suuruse lühinägevuse leviku laienemine. Lühinägelikel esineb teistest rohkem kaed, vanusega tekkivat võrkkesta kahjustumist ning silmarõhutõbe ehk glaukoomi.

Lühinägevuse põhjuseid on pikalt uuritud, aga selget põhjust pole leitud. Seda peetakse moodsa elu haiguseks, mis on ainult osaliselt seotud pärilikkusega. Lühinägevust suurendavad muu hulgas lugemine ja lähedalt asjade vaatamine, samuti siseruumides viibimine ja vähene valgus.

Silmaarst Olavi Pärssinen sõnab, et lühinägevust suurendab lastel varajane kooliminek. Sellele ei pöörata tähelepanu, kui räägitakse koolikohustuse ettepoole toomisest. Pärssinen tuvastas juba 1986. aastal, et 26-aastaste soomlaste hulgas olid lühinägelikud 63 protsenti meestest ja 48 protsenti naistest. Pärast seda on lühinägevus Soomes suurenenud. Soome puhul on üheks lühinägelikkuse kasvu põhjuseks nutiseadmete üha suurem kasutamine üha varasemas eas.

Praegu on asunud teadlased uurima, kas lühinägevuse põhjuseks võib olla liiga vähene valgus, mis sunnib silmi rohkem pingutama, et kogu võrkkesta ulatuses terav pilt kätte saada. Juba fotograafiast on teada, et mida rohkem valgust, seda väiksemaks on võimalik panna objektiivi ava ja seda suurem on sügavusteravus. Silm töötab samamoodi. Kui valgust on vähe, hakkab silm teravuse puudust kompenseerima silma kuju muutmisega. Selline mõju on tuvastatud loomkatsetel, sõnab Tampere ülikooli professor Hannu Uusitalo.

Kui aga põhjuseks on lihtsalt lugemine või nutiseadmete kasutamine, on seda raske vältida, mistõttu on lühinägevus paratamatu.

Lühinägevust tahetakse siiski ära hoida lastel. Lühinägevus kujuneb Uusitalo väitel välja 7-15-aastaselt. Mida varem lühinägevus tekib, seda suuremaks see kujuneb.

Olavi Pärssineni teadustöö väitis juba aastate eest, et suur laua taga istumine suurendab lastel lühinägevust ning väljas viibimine vähendab seda. Hiljem on sama leitud mitmetes teistes uuringutes.

Põhjus pole siiski lähedale või kaugele vaatamises, vaid väljas olemine on kasulik suurema valguse tõttu. Lühinägevust aitab ära hoida see, kui ollakse võimalikult palju loomuliku valguse käes. Hiinas läbi viidud uuringust tuleb välja, et suvel arenes lastel lühinägevus aeglasemalt kui talvel.

Lisaks näitab värske uurimus, et vähese valgusega on seotud geenimutatsioonid silma rakkudes, mis soodustavad lühinägevust. Vähene valgus soodustab lühinägevust. Ent geenidega on seotud vaid 8-10 protsenti lühinägevusest. Umbes nii palju oli Soomes lühinägelikke sajandi alguses, mil koolis käidi vähem.

Kui muud võimalused lõppevad, võetakse appi ravimid. Üks sellistest on atropiin, mida kasutatakse sõjanduses närvigaasi vastumürgina. Lastel pärsib see lühinägevuse arengut. Atropiini on ajakirjas Nature avaldatud värske uuringu kohaselt katsetatud lühinägevuse leevendamiseks lastel Singapuris ja Taiwanis. Tulemused on olnud head.

Atropiin laiendab silmaava ehk pupilli, mistõttu inimene ei saa enam lähedale hästi vaadata. Seetõttu ei kasva silm pikemaks, et teravat pilti kätte saada.

Atropiinil on aga kõrvalmõjud, näiteks silma kahjustumine olukorras, kui silmaava on pärani. Siis on silm väga vastuvõtlik ultraviolettkiirgusele. Ravim võib põhjustada halba enesetunnet.

Atropiinitilku saanud lapsed enam lähedale ei näe ja neil on vaja kasutada prille lugemiseks. Soomes pole just kõrvalmõjude tõttu atropiini kasutatud. Selleks pole ka nii suurt vajadust, kuna lühinägevus pole nii levinud nagu Aasias.

Katseloomadel on tuvastatud ka seda, et kesknärvisüsteemis infot edastav aine dopamiin hoiab ära silmade pikkuse suurenemist. Dopamiinil on aga kõrvalmõjud, mistõttu seda pole kasutatud. Sama kehtib D-vitamiini kohta, mida saadakse samuti väljas viibides.

Mehaaniline moodus on panna ööseks silma kõvad läätsed, mida aitavad takistada silma kuju muutumist. See aitab, kui läätsesid kasutada regulaarselt, aga see on väga ebamugav. Selliseid läätsesid on kasutatud ka Hiinas ja uuringute järgi on sellest olnud abi. Lastel on aga seda raske kasutada. Läätsedega on seotud põletikuoht.

Kuigi lühinägevuse ärahoidmiseks head moodust pole, saab lühinägevust korvata prillidega. Prillide puhul on oluline määrata õige tugevus, sest liiga nõrgad prillid suurendavad veelgi lühinägevust. Varem arvati ekslikult, et natuke lahjemad prillid aitavad lühinägevuse arengut pidurdada, tegelikult on vastupidi.

Kindel on ka see, et juba moondunud ehk liiga pikaks veninud silmamuna enam tagasi ümmarguseks opereerida ei saa.

Olemme kohta kaikki likinäköisiä, kun tuijotamme pientä ruutua sisätiloissa – ulkoilu auttaa, mutta yllättävästä syystä

Likinäköisyys lisääntyy niin hurjasti kehittyneissä maissa, että vuosisadan puolivälissä maailman kymmenestä miljardista ihmisestä joka toinen on likinäköinen. Heistä voimakkaasti likinäköisiä on liki miljardi, arvioidaan laajassa katsauksessa Ophtalmology-tiedelehdessä. Erityisen likinäköisiä ovat itäisen Aasian vauraat alueet. Soulissa ja Singaporessa jo nyt yli 90 prosenttia kaksikymmentävuo­tiaista tarvitsee silmälasit.

(Visited 264 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid