Kas teadsid? Lisaks juutidele hoiti Kloogal laagris ingerisoomlasi, kellest paljud hukkusid

Palju on räägitud Klooga laagris olnud juutidest ja nende kurvast saatusest. Ent vähem teatakse seda, et Kloogal olid endistes tsaariaja kasarmutes laagris ka ingerisoomlased, kellest paljud hukkusid.

Ingerisoomlaste teemat on Kloogal vähe uuritud ja nõukogude ajal pandi nad koos juutidega ühte patta ning nimetati fašistmiohvriteks.

 

-Reklaam-

 

Kuidas lood tegelikult olid, seda on hakatud nüüd soomlaste eestvõttel uurima. Tänavu maikuu viimasel pühapäeval avati Klooga ligidal Põllkülas mälestustahvel ingerisoomlaste evakueerimisoperatsiooni juhile professor Pentti Kaiterale.

Soome saatkonna kodulehel avaldatud artiklis on kirjas, et Põllküla kaudu evakueeriti Soome üle 63 tuhande ingerlase. Teekonnal hukkunute viimane rahula on plaanis korrastada järgmisel aastal mälestushiieks.

Tallinna–Paldiski maantee ääres oli aastatel 1943-1944 Põllküla evakuatsioonilaager, mille kaudu viidi ingerisoomlasi sõja jalust Soome. President Risto Ryti määras seda operatsiooni juhtima professor Pentti Kaitera. Ta oli varem osalenud nn Salpalinja plaanis ning viinud läbi Soomes sõjaaegsed Suurtalgud.

Austamaks Kaitera tehtud tööd avati Põllkülas mälestustahvel maikuu viimasel pühapäeval, mil traditsiooniliselt peetakse Põllkülas ingerisoomlaste vabaõhujumalateenistus. Üritusel osalesid Pentti Kaitera lähisugulased: poeg Matti Kaitera koos abikaasa Marjatta Kaiteraga, tütar Liisa Vakkilainen koos abikaasa Pertti Vakkilaineniga ning tütretütar Anna Ervamaa.

„Ingerlased tunnevad sügavat austust Kaitera vastu”, ütles Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi esimees Taisto Raudalainen mälestustahvli avamistseremoonial.

Evakuatsioonioperatsioon algas 1943. aasta hilissügisel. Selle tulemusel viidi 1944. aasta suveks Põllküla evakuatsioonilaagri kaudu Soome ühtekokku 155 laevatäit ehk üle 63 000 ingerisoomlase.

Põllküla ja Paldiski kogunemislaagrisse saabus kõige intensiivsematel perioodidel kuni kolm rongitäit ehk kokku umbes 300-1300 pagulast ööpäevas. Laagris oli oma ümberpaigutamist ootamas korraga lausa 14 500 ingerisoomlast. Olud olid rängad, kuna laager oli kavandatud kolm korda väiksema inimeste arvu jaoks. Endised sõjaväe kasarmud ja kuurilobudikud olid ülerahvastatud.

Haigused kimbutasid laagrit ja toidust oli puudus. Hinnanguliselt 1500 kogunemislaagrisse jäänu viimseks puhkepaigaks sai Põllküla või Paldiski. Põllkülas on ainult mõni üksik tähistatud haud, suurem osa on ilma hauatähiseta kalmukünkad looduses. Lisaks tähistatud ja tähistamata üksikkalmudele on Põllküla matmispaigas vähemalt kaks ühishauda.

Ingerisoomlaste evakuatsioonioperatsiooni kohta teatakse vähe nii Soomes kui Eestis. Nõukogude Liit rajas Paldiskisse sõjaväebaasi, mille ala sisse jäid ingerisoomlaste hauad. Hukkunute saatusest ei olnud sobilik rääkida.

Ka Soomes pigem vaikiti asjaolude kohta. Moskva rahulepingu järgi tuli Soomel saata evakueeritud ingerlased tagasi Nõukogude Liitu. Nad ei saanud tagasi oma kodudesse, vaid deporteeriti mitmele poole Nõukogude Liitu.

Hauaplatse on aastate jooksul aidanud otsida kohalik elanik Ilmar Laherand, kes elas evakuatsoonilaagri lähedal ja õppis lapsepõlves ingerlasi tundma ingerlasi. Laherand aitas ka laagris olnud juute. Hiljem sai Ilmar Laherannast kohalik ingerlaste giid, kontaktisik ja mälestuste hoidja.

Paldiski on kui lühikokkuvõte Eesti lähiminevikust ja selle pinnas on täis maha vaikitud ajalugu. Põllküla naabruses Kloogal oli Saksa okupatsiooni ajal koonduslaager. Nõukogude Liidu ajal nimetati ka Põllküla laagrit ekslikult koonduslaagriks ja teekonna raskustes hukkunuid „fašismiohvriteks”.

Kõik ingerlased teavad Põllküla nime. Peaaegu igas perekonnas on neid, kellel on Paldiskist ja Põllkülast oma isiklikud kogemused. Lapsepõlves laagri kaudu Soome viidud ingerisoomlastest on elus veel mitmed. Üks nendest on Ljudmilja Beljajeva, neieupõlvenimega Otsolainen. Ta oli 4-aastasena Põllküla evakuatsioonilaagris. Ta jutustas oma elulugu suursaadik Kirsti Narinenile ning Pentti Kaitera lastele mälestustahvli avamisüritusel. Laagris omal ajal viibinud inimestest oli  üritusel kohal paarkümmend.

Põllküla hauaplats on plaanis korrastada mälestushiieks, mis meenutab loodusparki. Metsatee, mis viib kalmistu sissepääsuni, tehakse korda. Ühishaudade peale kasvanud sarapuud, kadakad ning muud puud ja põõsad jäävad alles.

Kunstnik Harvi Varkki kavandis on kalmistu keskpunktiks mälestuskivi, mille ääres on nüüd avatud Pentti Kaitera bareljeef ja peal ingerlaste hauarist. Loodusliku kivi ümber on kavandatud rõngasristi kujuline kõnnitee. Kalmistu on lihtne austusavaldus sõjaohvritele. See peaks valmima aastal 2019.

Projekti finantseeritakse peamiselt eesti, soome, rootsi ja vene ingerisoomlaste  annetuste eest. Projekti toetajaks on Soome Tallinna suursaatkond ja suursaadik Kirsti Narinen.

Kalmistu korrastamiseks võib annetada Ingerisoomlaste Tallinna Seltsi Põllküla kontole: Swedbank EE482200221043130431, BIC HABAEE2X,
selgitusse märkida “muistolehto/kalmistu”.

Asjast on kirjutatud ka ingerisoomlaste ajakirjas Inkeri.

(Visited 71 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid