Soomet ootab puugiuputus

Soomes on puukide arvukus viimastel aastatel kasvanud ja see on alles algus: asjatundjate väitel ootab Soomet puugiuputus.

Soomes puuke peaaegu et ei olnud 1950-1960ndatel aastatel. Puuke polnud Soome eriti näha kuni 1990ndate alguseni. Nüüd aga on Soomes puuke rohkem kui varem. Puukide arvukus on plahvatuslikult kasvanud viimase kümne aastaga, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Puugid on ohtlikud, kuna levitavad borrelioosi ja puukentsefaliiti. Borrelioosi nakatub igal aastal ametlikult ligi 1900 soomlast, aga tegelikke juhtumeid võib olla palju rohkem. Viiruse poolt põhjustatud puukentsefaliidi saab igal aastal ligi 60 soomlast.

Puugil on kolm arengufaasi: tõuk (vastne), nümf ja täiskasvanu. Igal arenguetapil vajab puuk palju verd. Tõuk toitub väikestest imetajatest nagu muttidest. Puukide arvukus sõltub niisiis osaliselt muttidest, aga mitte ainult.

Nümfid suudavad ronida juba paari sentimeetri kõrgusele ja lisaks muttidele toituvad nad lindudest – linnud toimetavadki tõuke ja nümfe edasi.

Kõige enam sõltub puukide arvukus aga suurtest loomadest, kellelt saab palju verd. Täiskasvanud puugid suudavad ronida mitmekümne sentimeetri kõrgusele. Neile kõlbavad ka siilid, jänesed, rebased ja kährikud, aga kõige rohkem saab verd suurtest imetajatest. Mida rohkem saab emane puuk verd, seda rohkem ja kvaliteetsemaid munasid ta muneb.

Kui Soomes peeti lehmi valdavalt karjamaal kuni 1950ndate aastateni, oli puuke palju. Pärast lehmade siseruumidesse viimist kadusid puugid 1960ndate alguseks peaaegu täielikult. Kui aga karjamaadele hakati metsa istutama alates 1960ndatest aastatest, suurenes suurte imetajate nagu põtrade ja kitsede populatsioon ning puukide arv pööras taas tõusuteele. Üks suur imetaja nagu põder võib kanda tuhandeid puuke.

Lisaks tavalisele puugile on Soome ilmunud Siberi puuk, mida varem ei olnud. Siberi puuki esineb laialdaselt Eestis, aga Soomes mitte. Nüüd on see ilmunud Lääne-Soome. Kuigi Siberi puuk armastab jahedamat ilma, on see Soomes just nüüd kliima soojenedes hakanud levima. Võimalik seletus on, et puuk levib lindude kaudu. Siberi puuk hõivab kiiresti alasid, kus varem oli tavaline puuk. Siberi puugi levik on ühtlasi hea uudis: Siberi puuk on aktiivne kevadeti kuni juuni alguseni ja sealt edasi seda praktiliselt enam pole. Tavaline puuk aga on aktiivne suvi läbi kuni oktoobrini välja.

Halb uudis on aga see, et tavaline ja Siberi puuk on hakanud omavahel paarituma, näiteks Eestis on tuvastud selliseid juhtumeid. Puukide arvukust on väga raske mõjutada, need putukad on väga vastupidavad ja tegutsenud juba dinosauruste ajast alates. Hollandis on suudetud puukide arvukust vähendada põtrade arvu piiramisega. Ent ka sellest ei pruugi abi olla, sest olemasolevatele põtradele koondub rohkem puuke. Üks võimalus on piirata kitsede arvu looduslikult, see tähendab lasta ilvestel paljuneda.

Puukide arvukust saavad inimesed ise vähendada. Selleks tuleb teha puugikorjekangas. Selleks piisab ruutmeetri suurusest tavalisest pehmest kangast, näiteks flanellriidest, mille ühte otsa võib panna toestuseks traadi. Seda kangast tuleb siis mööda maad aeglaselt enda järel vedada ning puugid kinnituvad selle külge. Kui kangast regulaarselt vedada, saab puukide arvukust enda kodu ümbruses piirata.

Lohutuseks võib öelda, et Soome pole ainus puugimaa. Puuke on igal pool maailmas.

Punkit pelottavat, mutta tämä on vasta alkua: Kohta niitä on paljon enemmän

Jos luulette, että pahamaineisia punkkeja on paljon, niin kohta niitä on enemmän. “Se on ihan selvä asia. Taigapunkki leviää, ja kaikkia punkkeja kantavat kauriit lisääntyvät. Punkkien kannalta mennään vain parempaan suuntaan”, professori Heikki Henttonen Luonnonvarakeskuksesta sanoo. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin?

(Visited 348 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid