Soomes on tekkinud puugipaanika – arstid rahustavad inimesi

Soomes on puhkenud puugipaanika, mistõttu inimesed tormavad end massiliselt vaktsineerima. Nüüd rahustavad arstid inimesi, väites et puukentsefaliiti nakatumise tõenäosus on imeväike.

Soome terviseameti (THL) peaarst Tuija Leino annab teada, et ka kõige suurema riski piirkondades on nakatumise võimalus väga väike, vahendab Ilta-Sanomat.

 

-Reklaam-

 

THL tuletab järjekordselt meelde, et üldist puugivaktsiini ei ole ja olemasolev vaktsiin aitab ära hoida ainult ajukelmepõletikku ehk puukentsefaliiti, mis on borrelioosi kõrval kõige levinum puukide levitatud haigus.

Puukentsefaliit on aga Soomes väga haruldane ja paikkondlik viirus. Kõige suurema riskiga piirkonnad on Ahvenamaa, Parainen, Simo, Kemi lõunaosa, Lappeenranta Sammonlahti, Kotka saarestik ja Raahe saarestik.

Suurima riskiga piirkondades on nakatumise esinemine olnud 15 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Neis piirkondades saavad inimesed omale tasuta vaktsiini ja need piirkonnad kuuluvad riiklikku vaktsineerimisprogrammi.

Neis piirkondades elades on loomulikult soovitav lasta end vaktsineerida. Samuti tasub lasta end vaktsineerida inimestel, kes neis piirkondades tihti väljas viibivad, näiteks suvekodus olles.

Puukentsefaliidi vastu tasub vaktsineerida ka muudes piirkondades, kui inimesed liiguvad palju looduses. Väljaspool suuremaid riskipiirkondi pole aga tõenäoline nakatuda puukentsefaliiti oma koduhoovis. Arstid märgivad, et kui inimese käigud metsa on pigem juhuslikud, siis on vaktsineerimine mõttetu.

Tuija Leino märgib, et isegi kõige suurema riski piirkondades on nakatumise tõenäosus väike, sest haigust kannab vaid iga sajas puuk. Vaevused esinevad nakatunutest vaid 20-30 protsendil, kellest 20-30 saavad ajukelmepõletiku.

Vaktsineerimine annab kaitse haiguse vastu mitmeks aastaks. Kui võtta kaks annust esimesl aastal ja kolmas annus teisel aastal, siis kestab kaitse 3-10 aastat. Alla 50-aastased saavad kõige pikema kaitse ehk 10 aastat, 50-60-aastased 5 aastat ja üle 60-aastased saavad 3-aastase kaitse.

Puukentsefaliit tababki kõige rohkem vanemaid inimesi. Seda esineb väga vähe lastel ja noortel. Seetõttu tasub lasta end vaktsineerida vanematel inimestel, kes tihti looduses viibivad. Kui aga liigutakse ainult aias või kai ääres, siis pole vaktsineerida vaja.

Ilmaasjata pole Leino väitel end vaktsineerida vaja lasta. Tema väitel on arusaamatu, miks vaktsiini reklaamitakse nii laialdaselt üle terve Soome. Vaktsineerimisega võivad kaasneda kõrvalnähud nagu iga vaktsiini puhul: allergilised reaktsioonid ja minestamine.

Puukidega seotud meediakajastus on Leino väitel nagu kahe teraga mõõk: ühelt poolt on see hea, et inimesed probleemi teadvustavad, teiselt poolt tekitab see asjatut paanikat. Kellelgi pole põhjust jätta loodusesse minemata puukide pärast. Samas on hea, kui inimesed õpivad end õigesti riietudes puukide vastu kaitsma.

Leino lisab veel, et borrelioos on Soomes tõsisem oht kui puukentsefaliit. Borrelioosi vastu aga vaktsiin veel puudub.

Ylilääkäri kertoo, kenen kannattaa ottaa rokote – THL pelkää punkkihysteriaa

THL julkaisi uutisen siitä, kuinka kannattavaa punkkirokotteen ottaminen todellisuudessa on. Punkkirokotteella tarkoitetaan rokotetta puutiaisaivokuumetta vastaan, joka puolestaan on borrelioosin jälkeen yleisin punkkien levittämä sairaus. THL korostaa, että “punkkirokotetta” ei ole, sillä rokote ei THL:n mukaan anna suojaa borrelioosia tai muitakaan harvinaisimpia tauteja vastaan. Puutiaisaivokuume on ylilääkäri Tuija Leinon mukaan hyvin harvinainen ja paikallinen virus.

(Visited 64 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid