Soomlaste kõhud on haiged. Aga miks?

Pole ime, kui paljud haige kõhuga soomlased on hädas, mida nad tohivad süüa – kroonilist kõhupõletikku võivad põhjustada nii teraviljad, piimatooted, liha, rasv, pähklid kui suur osa puu- ja juurviljadest.

Kõhus keerab. Magu valutab ja on paistes. Sooltes on gaasid. Väljaheide on vahel vedel, vahel tahke. Tuleb tuttav ette?

 

-Reklaam-

 

Rohkem kui iga kümnes soomlane kannatab kõhuhädade käes. Süüks pannakse paljusid asju: gluteeni, süsivesikuid, linoolhapet, piimatooteid, liha, pärmi jne.

Raviks pakutakse eri toiduvalikuid. Mõned on näiteks lõpetanud üldse tervaviljatoodete söömise. Mis inimeste kõhtusid siis vaevab?

Soome on põletikuliste soolehaiguste esinemise poolest maailmas üks juhtivaid riike. Sellised haigused on Soomes üha tavalisemad, vahendab Helsingin Sanomat.

Põletikulisi soolehaigusi on kahte liiki: haavandiline jämesoolepõletik ja Crohni tõbi. Neid kutsutakse ühise nimetusega ibd. Selliseid haigusi põeb Soomes juba ligi 50 000 inimest ja uusi juhte diagnoositakse igal aastal ligi 2000. Kasv on väga kiire: aastatel 1993-2008 on ibd Soomes kolmekordistunud.

Kindlat põhjust ei teata. Ühelt poolt on diagnoosimine paranenud, aga see ei seleta sedavõrd kiiret kasvu.

Ibd on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et inimese organismi kaitsesüsteem hakkab võitlema iseendaga. Üks seletus on hügieen.

Nimelt on tänapäeva kodudes inimese ümber nii vähe mikroobe, et inimese immuunsüsteem ei õpi haigusetekitajaid ära tundma, vaid hakkab võitlema vale vaenlase vastu. Sama kahtlustatakse mitmete teiste autoimmuunhaiguste sagenemise puhul nagu 1. tüübi diabeet.

Toit ja keskkond on muutunud inimese ümber nii puhtaks ja organismi kaitsesüsteem pole kohanenud sellega, et ärritajaid pole, räägib Helsingi haigla HUS sisehaiguste arst Perttu Arkkila.

Nn hügieenihüpoteesi toetab asjaolu, et linnades elavad lapsed haigestuvad rohkem autoimmuunhaigustesse kui maalapsed. Kokkupuuted koduloomadega lapsepõlves vähendavad teadaolevalt haigestumise riski.

Kui 1. tüübi diabeedi puhul asub organism võitlusse insuliini tootvate rakkudega, on ibd puhul vastaseks inimese soolestik. Täpset mehhanismi veel ei teata, aga teadaolevalt saab põletik alguse sellest, et organismi kaitserakud – valged verelibled hakkavad pidama soolestiku oma mikroobe vaenlasteks.

Soolestikku eraldub põletikust teavitavaid kemikaale, sütokiine. Need kutsuvad kohale üha enam valgeid vereliblesid. Massiline valgete vereliblede kogus on juba iseenesest ohtlik organitele, aga soolebakterite hävitamine teeb asja veel hullemaks. Võitluse tagajärjel hävib soolestiku pealmine kiht ja sellesse tekivad haavandid.

Uuringute järgi on soolepõletikel pärilik eelsoodumus, aga selle käivitavad inimese soolestikus toimuvad muutused.

Käivitajaks võib olla reisil saadud toidumürgitus või antibiootikumikuur, mis hävitab soolemikroobe. Uuringud näitavad, et ibd patsientide soolestikus on vähem mikroobe kui tervetel. Kuivõrd soolemikroobid on seotud haiguse arenguga, on teadlased katsetanud haiguse ravimisel nn häid mikroobe ehk probioote.

Haigetele on siirdatud ka terve inimese väljaheidet, et tugevdada soolestiku baktereid. Probiootide mõju kohta pole veel kinnitust, aga väljaheite siirdamisel on olnud positiivseid tulemusi.

Soolepõletikel on seos ka suitsetamisega. Suitsetamine kutsub esile soolestiku limaeritust, takistab vereringet ja pidurdab kaitsesüsteemi tööd. Seetõttu võib suitsetamise lõpetamine olla haiguse vallandajaks. Arstid siiski ei soovita haiguse puhul suitsetama hakata – sama tulemus saadakse ka ravimitega, aga ilma nikotiini kahjuliku mõjuta.

Ibd ravimisel püütakse turgutada inijmese enda immuunsüsteemi. Ravimid on sarnased teiste autoimmuunhaiguste, näiteks reumaga.

Soolestiku põletikku püütakse leevendada kortisooni ja rakublokeerijate ehk tsütostaatidega. Raskematel juhtudel on abi bioloogilistest ravimitest nagu adalimumab ja infliksimab. Need on pärit elusrakkudest.

Alati aga ei saada põletikku kontrolli alla ravimite abil. Soolestik võib seetõttu väga korrast ära minna. Haavandiline põletik võib hakata veritsema ja Crohni tõve puhul võib soolestikku tekkida ohtlikke kitsenemisi ja valulikke fistuleid. Kui muu ei aita, siis lõigatakse haige koht välja.

Kõhuprobleemide käes vaevleb üle poole miljoni soomlase, aga õnneks on vähestel kõhus raske haigus. Lisaks ibd-le on sellised soolekasvajad, mida diagnoositakse igal aastal 3000 ringis, ning tsöliaakia, mida põeb ligi 40 000 soomlast.

Kõige levinum kõhuhaigus on ärritunud mao häire ehk ibs. See on üldnimetus ebamäärastele kõhuprobleemidele, mille taga pole mingit erilist viga. Kogu maailmas kannatab selliste vaevuste käes 10-25 protsenti täiskasvanutest. Nende hulk kasvab kogu aeg.

Ibs pole ohtlik, aga võib olla piinarikas. Kõht valutab ja töötab kuis juhtub. Sageli on häirega seotud masendus. Soomes on arvatud, et ligi 5 protsenti kõigist ravikuludest läheb just selle häire raviks.

Teadlased ei oska tuua ärritunud soole leviku laienemise põhjust. Üks põhjus on, et inimese vaimne valulävi on langenud. Reageeritakse üle väikeste asjade peale.

Tundliku seedimisega inimesi on kogu aeg olnud, aga kaasaja inimene ei talu enam ebamugavust. Kuigi Utajärvis korraldatakse peeretamise MM-i, ei julge inimesed koosolekutel ja koolis gaase välja lasta. Ununenud on vana Karjala tarkus: „Kes peeru kinni hoiab, see haiguse välja kutsub.”

Kõhuprobleeme tekitavad lisaks muule ka kiire elutempo ja vaimne pinge. Nii näiteks on stress seotud paljude terviseprobleemidega. Stress mõjutab ka ainevahetust. On võimalik, et stressi tulemusel reageerib paljudel inimestel just kõht. Nüüd ongi teadlased suunanud oma tähelepanu mao ja aju vahelisele koostööle – sellele, mismoodi aju ja soolestik omavahel suhtlevad. Lisaks närvisüsteemile osalevad selles protsessis ka soolestiku mikroobid. Uuringud näitavad, et stress hävitab organismile kasulikke mikroobe ja sillutab teed ohtlikele. On juba tehtud ettepanekuid, et edaspidi tuleks rääkida aju-soolestiku probleemidest.

Äsja on avastatud, et ibs-i puhul on soolestikus rohkem põletikuvastaseid nuumrakke – samasuguseid, mis avalduvad allergiate puhul. Kuigi need rakud ei saa kontrolli alla põletikku, võivad nad ärritada soolestiku kudesid ja põhjustada vaevusi.

See ei seleta kõiki ibs-i juhuseid – osa võivad olla seotud bakteri- või viirusinfektsioonide tüsistustega. Nüüd uurivad teadlased, kas immuunsüsteemi turgutavad ravimid aitavad ka ärritunud soole puhul. Häid tulemusi on saadud nuumrakke pärssivatest uue põlvkonna allergiaravimitest nagu ebastiin. Kortisoonist pole kahjuks abi olnud.

Ibs-i patsiendid on abisaanud ka kõhulahtisuse ravimist loperamiidist ja isegi stressiravimitest on olnud abi.

Juba aastasadu on teatud, et teatud toiduained nagu süsivesikud tekitavad soolestikus gaase. Kui gaasid väljuvad raskesti, tekitab see valu. Eriti rohkelt tekitavad gaase nn fodmap-süsivesikud. Sellised on näiteks fruktaan, mida leidub palju nisus, rukkis, odras ja sibulates. Kapsad, soja, oad ja täisteratooted sisaldavad jälle palju rafinoosi. Fodmapid on ka piimasuhkur ehk laktoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos, lisaainetena tarvitatavad probioodid ja magusained sorbitool ja ksülitool.

Fodmapi-dieedi puhul püütakse vältida kõiki raskesti seeditavaid süsivesikuid. Värske ajakirja Nutrition numbri põhjal on seda dieeti soovitatud sooleprobleemide puhul.

Teine rahvusvaheline trend on nn gluta-dieet ehk gluteenivabade roogade vältimine. Selle puhul pole tegemist tsöliaakiaga, vaid inimesed arvavad, et gluteen põhjustab neil kõhuprobleeme. Gluteeni puhul on välja toodud ka jõuetust, peavalusid, uneprobleeme, nahalöövet ja keskendumisraskusi. Paljud kiidavad gluteenist loobumist: nahk ja juuksed on paremas korras, sporditulemused paranevad jne.

Soomes tehtud uurimused näitavad, et osa inimesi on tõesti tundlikud viljadele, kuigi neil pole tsöliaakiat. Paljusid aitab gluteeni vältimine. Selle puhul tuleks kindlaks teha, kas tegemist pole mõne soolehaiguse või allergiaga. Dieeti ei tasuks pidada vaid moe pärast või igaks juhuks. Gluteeni sisaldavad toidud on organismile teistpidi kasulikud kiudainete allikad, mis aitavad vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski.

Ühe 2017. aasta Norra uurimuse järgi võib gluteenitundlikkuse taga olla tegelikult fruktaanitundlikkus. Sellest jõuti järeldusele, et kurja juur võib olla hoopis fruktaan. Teraviljad sisaldavad lisaks fruktaanile ka palju muid aineid.

Seedeprobleeme võivad põhjustada ka mitmed linoolhapet sisaldavad õlid nagu rapsi- ja päevalilleõli ning pähklid. Seetõttu soovitatakse rapsiõli vahetada toidus oliiviõli vastu, mis sisaldab vähem linoolhapet.

Mida siis üldse võib süüa? Lisaks muule on kõhuhädade üheks põhjustajaks peetud punast liha. Kui loobuda kõigist toiduainetest, mis võivad kõhuhädasid põhjustada, ei jäägi midagi järele. Kõhtu ärritavad ka kohv, gaseeritud joogid ja alkohol. Puuviljasuhkrut sisaldavad mahlad võivad samuti magu ärritada.

Helsingi ülikooli toitumisspetsialisti Riitta Korpela sõnul ei põhjusta teatud toidud probleeme kõigil inimestel. Seetõttu tasub igaühel proovida, mis sobib ja mis mitte. Kui mõni toit ärritab, võib selle ära jätta ja mõne aja pärast uuesti proovida – võib juhtuda, et sama toit ei tekita enam probleeme.

Korpela sõnul tasub ennast usaldada, sest inimesed on erinevad. Soolte koostis ja ainevahetuses kasutatavate ensüümide tootmine on inimestel väga erinev.

Tavaliselt toimib seedimine paremini, kui süüa regulaarselt. Seetõttu tuleks jälgida oma söögiaegu. Kui oled päev läbi söömata ja sööd korraga sisse suure koguse toitu, sis pole ime, et tekivad probleemid.

Suomalaisten vatsat ovat rikki, mutta miksi? Tämä kattava tiedejuttu kertoo, mikä on mennyt vikaan ja miten oman vatsansa hyvinvointia voi edistää

Mahassa möyrii. Vatsa on kipeä ja turvoksissa. Ilma kiertää suolistossa. Uloste on välillä löysää, välillä kovaa. Kuulostaako tutulta? Useampi kuin joka kymmenes suomalainen kärsii toistuvista, elämää hankaloittavista vatsavaivoista. Haluatko lukea koko artikkelin? Haluatko lukea koko artikkelin? Hyödynnä maksuton tutustumistilaus, niin pääset lukemaan rajoituksetta tämän ja muita kiinnostavia artikkeleita:

(Visited 410 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid