Soome metsi müüakse odavalt tselluloosiks Hiinasse – ja Soome metsatööstus on selles ise süüdi

Soome tselluloosiprojekte juhitakse nüüd Hiina rahaga ja Hiina vajadusi arvestades. Hiinast on saanud Soome metsatööstuse vedur.

Hiinlased on sees kõigis Soome suuremates metsaprojektides pärast seda, kui tuli teade suure Hiina investeeringu kohta Kuopiosse rajatavasse maailma suurimasse Finnpulpi tselluloositehasesse. Nüüd küsitakse, kas Soomele on sellest üldse midagi kasu, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Kolm ülejäänud Hiina osalusega projekti on Kemijärvile ja Paltamosse planeeritavad Boreal Biorefi ja KaiCelli tselluloositehased ning Kemisse planeeritav Kaidi biotehas.

Boreal Bioref teatas märtsikuu lõpus, et Hiina paberifirma Shanying on selle peaomanik. KaiCell on sõlminud eelleppe Hiina tekstiiligigandi CHTC-ga. Kaidi biotehas on olnud hiinlaste kontrolli all algusest peale.

Soomes on hakatud nüüd mõtlema, miks ründavad hiinlased Soome metsatööstust.

Üks põhjus on selles, et Hiinal pole piisavalt puitu, et rahuldada kodumaist nõudlust paberi järele, räägib Soome loodusvarakeskuse teadur Matleena Kniivilä. Kuigi Hiina on pindalalt suur, on metsa seal väga vähe. Pikakiulist tselluloosipuud ei ole piisavalt, mistõttu otsib Hiina toorainet põhja poolt.

Lühidalt on Soomes olemas tooraine, mida Hiina vajab. Maailmas pöörlevad paljud asjad nüüd Hiina raha abil.

Aalto ülikooli keskkonnatehnika professor Olli Dahl hoiatab, et hiinlased ei osta toorainet sugugi iga hinnaga. Soomest otsitakse haavapuitu soodsa hinnaga, mis tähendab, et seda hangitakse tehasest kõige rohkem 100 kilomeetri raadiusest. Seetõttu peab Dahl võitjateks eelkõige kohalikke metsaomanikke.

Finnpulpi uue tehase territoorium kattub osaliselt Metsä Groupi uue tehasega Äänekoskis ja olukorras, kus mõlemad tehased vajavad 6,5 miljonit kantmeetrit puitu aastas, toob see kaasa nõudluse järsu kasvu. Kokku tarbivad kaks tehast aga viiendiku Soome puidukogusest.

Kohalikele piirkondadele on Hiina investeering suur võit, seda nii töökohtade kui maksutulu mõistes. Tervikuna aga pilt nii ilus pole, kuna keegi ei taha, et Soomest saab tulevikus üks suur tselluloosivabrik. Ekspordiks soovitakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, mitte suurtes kogustes odavat tselluloosi – seda isegi vaatamata heale tootlusele.

Tselluloos on isegi paberiga võrreldes madalama kategooria toode, mistõttu on selle tootmise kasv murettekitav. Professor Dahli arvates näitab järeleandmine Hiina rahale Soome metsatööstuse au puudumist. Metsatööstus saab selles süüdistada ainult ennast, kuna pole suutnud arendada piisavalt uusi tooteid. Soome vajaks hädasti rohkem kõrgtehnoloogilist tootmist.

Puude raiumine kujutab endast lisaks muule suurt keskkonnariski. Keskkonna teema on jaganud teadlased kahte leeri: riigi palgatud teadlased räägivad, et metsa raiuda on hea, samas kui kriitikud viitavad metsa raiumisega seotud ohtudele. Helsingi ülikooli rahvamajandusliku metsaökonoomika professor Olli Tahvonen tõstatab küsimusele, milleks Soome metsi kasutatakse ja mis hinnaga. Küsimus ei puuduta siin ainult hiinlasi. Seda tuleks arutada, kui metsapoliitikat kujundatakse. On selge, et investorid raiuvad nii palju kui suudavad, aga Soome avalik võim peaks jälgima, et jääks midagi järele ka süsinikoksiidi sidumiseks.

Suomen metsiä myydään halpana selluna kiinalaisille: “Suomalainen metsäteollisuus saa syyttää tästä itseään”

Suomalaisia selluhankkeita ajetaan nyt kiinalaisella rahalla ja Kiinan tarpeisiin. Hyödyttääkö se Suomea?

 

(Visited 1 444 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid