Aju-uurija: valed töövõtted kahjustavad aju

Osa inimesi töötavad nii, nagu nad oleksid masinad, kuna ühel kohal istuvat töötajat peetakse heaks töötajaks.  Selline töötamine aga kahjustab aju ja mõjub töö tulemustele pärssivalt.

Soome aju-uurija Katri Saarikivi teab, kuidas töö tegemisel oma aju kaitsta. Kõigepealt tuleks lõpetada töötamine pelgalt selleks, et saada omale linnuke CV-sse. Ning loobuda taotlemast juhtivat kohta ainult võimu ja alluvate kamandamise soovi pärast, kuigi ei töö ega inimesed tegelikult ei huvita, vahendab Taloussanomat.

 

-Reklaam-

 

Niisamuti soovitab Saarikivi teha otsuseid seal, kus toimub töö tegemine – siis on kindel, et otsuseid teevad ja olukordi lahendavad inimesed, kes asjast midagi teavad.

Saarikivi sõnul pole tänapäeval enam edukad need ettevõtted ja firmad, kus vaid üksikud teavad, kuidas asju õigesti teha. Nõnda toimides sünnivad otsused tänapäeva maailmas liiga aeglaselt ja lisaks annab see töötajatele signaali, et neid ei väärtustata piisavalt.

Teadlase väitel on tänapäeva maailmas vaja kollektiivset teadmist rohkem kui kunagi varem. Sest kui lahendus on ette teada, võib selle programmeerida ja anda arvutile üle. Inimeste pärusmaaks jäävad loovast mõtlemisest tulenevad lahendused, milleni arvutite võimed ei küüni.

Tulevikus muutub töökohal üha tähtsamaks empaatiavõime – see eeldab tähelepanelikkust, soovi mõista ning varasemat kogemust.

Empaatia aitab inimestel ülesandeid lahendada. Mida paremini mõistad näiteks kliendi probleeme, seda paremini oled võimeline teda aitama.

Empaatia on igasuguse koostöö nurgakivi. Masinale ei ole võimalik empaatiat õpetada, seetõttu jäävad inimestele alles kõik tööd, kus kesksel kohal on koostöö. See võib olla üllatav, aga ettevõtte jaoks võib empaatia olla tänapäeval suur konkurentsieelis.

Empaatia on väga tähtis kollektiivses probleemide lahendamises. See näitab kollektiivset tarkust. Kui tiimi liikmed teineteist usaldavad, siis julgevad nad välja pakkuda loovaid lahendusi.

Paljude arvates on empaatia liiga pehme ega sobi tööellu: tööd tehakse mõistusega ja tunded kuuluvad muu elu juurde. Katri Saarikivi sõnul juhivad aga tunded inimest igal pool, ka töö juures. Kui näiteks inimene saab ajukahjustuse ja tunded on häiritud, ei suuda ta teha ka muid otsuseid. Kuigi tunnetest pole võimalik vabaneda, saab inimene alati analüüsida oma mõtteid. Näiteks töötajate värbamisel võib mõni kandidaat tunduda parim, kuna meenutab sind ennast. Siis tasub mõelda, kas ta on ikka parim oma teadmiste ja oskuste poolest.

Aju puhul on töö juures hea see, kui pakkuda ajule pidevat tööd ja koormust. Paljud aga teevad tööd, mis pakub ajule valet tüüpi koormust. See tähendab, kui töö ei paku huvi, päevad venivad pikaks, vahitakse tundide kaupa ekraani ja tekib stress. See on kahjulik nii ajule kui loovusele ja kvaliteetsele suhtlusele. Samas on Soomes ja mujal levinud kultuur, kus hea töötaja on see, kes kellast kellani ühel kohal istub ja arvuti ekraani vahib.

Kõik teavad, et aju vajab edukaks toimimiseks piisaval määral und, toitu ja liikumist. Ometi inimesed nii ei talita, sest nõnda tegutsedes inimest ei hinnata.

Aju-uurija ise tunnistab, et jälgib end pidevalt kõrvalt ning püüab piisavalt magada, süüa tervislikult ja palju liikuda.

Aivotutkija kertoo, miten muuttaisi työelämää – väärät tavat ovat tuhoisia aivoille

Työelämän muutos on kestopuheenaihe. Moni miettii omia töitään: millaiseksi toimenkuva muuttuu, muuttaako digitalisaatio oman alan töitä rajusti ja käykö lopulta niin, että robotti vie työt. Töissä vietetään vuorokaudesta noin kolmannes, joten toivottavaa olisi, että töissä olisi hyvä olla. Varsinkin, kun työntekijän tuntemuksilla on suuri vaikutus työn tulokseen.

(Visited 121 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid