Soome lasteaia õpetaja: oma lapsi ma siia lasteaeda ei paneks

Soome lasteaia õpetaja tunnistab, et töötajate puuduse tõttu valitseb lasteaias kaos ja oma lapsi ta seetõttu lasteaeda ei paneks.

Ühe Helsingi lasteaia 30ndates eluaastates õpetaja esineb anonüümsena ja ei avalikusta, kus ta töötab, et mitte lapsevanemaid ära hirmutada, vahendab Yle.

 

-Reklaam-

 

Kolm aastat ametis olnud õpetaja räägib, et pole läbi põlenud ega tööst tüdinenud. Ta räägib lihtsalt olukorras lasteaias, kuna leiab, et olukord on kriitiline paljudes kohtades.

Soome lasteaedades valitsevale olukorrale juhtis täna tähelepanu ka lastekaitsevolinik, kes leiab, et seis on väga probleemne.

Tavaliselt saabub õpetaja tööle enne seitset ja siis hakkab tulema telefonikõnesid kolleegidelt, kes teatavad, et on haigestunud ja ei saa tööle tulla. Asendusõpetajatega tegeleb Helsingis töövahendusagentuur Seure. Sealt aga midagi head tavaliselt oodata pole, kuna töötajate puudus valitseb enamikus lasteaedades. Seure heaks töötavad tavaliselt kas õpilased või need, kes tahavad teha lisatööd. Neil pole mingeid kohustusi ja tulevad tööle, millal ise tahavad.

Ent ka asendusõpetajatest on olnud alates aasta algusest suur puudus. Ühel hommikul oli lasteaias haigestunud viis töötajat ja nende asemele saadi vaid üks inimene. Sageli juhtub, et üks inimene on 20 lapsega rühma peale ainus täiskasvanu. Vahel liidetakse sellega veel teine rühm, kui seal on mõlemad õpetajad haiged. Siis peab üks inimene hakkama saama 40 lapsega. Kui siis mõni lapsevanem õpetajale veel head päeva soovib, on tal tükk tegu, et rahulikuks jääda.

„Peab naeratama, kuigi on teada, et päevast tuleb kaos,” räägib lasteaia õpetaja.

Lasteaedade olukord on Soomes muutunud kriitiliseks paari viimase aasta jooksul. Uus seadus jõustus 2015. aastal ja seal sätestati esimest korda piirang rühmade suurusele. Lisaks pandi kirja koolitusplaanid. Ent valitsus hakkas kohe seadust muutma ja suurendas rühmade suurust ilma õpetajate ja laste suhet muutmata. Muutused jõustusid 2016. aasta alguses.

Pärast seda tehti ka uuring, millest selgus, et laste olukord oli võrreldes varasemaga halvenenud. Selgus, et laste arv rühmades oli suurenenud, samuti suurenes õnnetusjuhtumite arv. Seejuures Helsingis ja Espoos ei suurendatud rühmade suurust.

Lasteaia õpetaja väitel on rühmad suured isegi siis, kui jäävad lubatud piiridesse. Ohuolukorrad tulevad ette siis, kui täiskasvanuid on vähe. Lisaks raskendab olukorda see, et tööl käiakse mitmes vahetuses. Nõnda on päevas mitu tundi, mil kohal on vähe täiskasvanuid.

Lasteaia õpetajatest on suur puudus, samal ajal kasvab kiiresti lasteaias käivate laste arv. Helsingis, Espoos ja Vantaal on praeguse seisuga täitmata ligi 600 lasteaia töötaja ametikohta. Ainuüksi Helsingis on 237 vaba lasteaia töötaja ametikohta. Neid asendavad asendustöötajad, kellest vaid viiendikul on nõuetekohane haridus.

Uue seaduse järgi peab lasteaias lastega aktiivselt tegelema. Enamik päevadest on aga sellised, et tegelikult midagi eelnevalt planeeritut teha ei saa. Täiskasvanuid on tavaliselt liiga vähe selleks, et lastega koos joonistada, meisterdada või tegeleda tunnete kirjeldamisega. Nõnda väldivad õpetajad tubaseid harivaid tegevusi ja viivad lapsed lihtsalt välja, kuna seal on neid lihtsam jälgida.

Mõnedes lasteaedades on palutud vanemaid lastele varem järele tulla, kuna ei suudeta tagada laste turvalisust. Nii näiteks on tavaline, et laps kukub trepist alla. Tavaliselt midagi hullu ei juhtu, aga õpetajad ei suuda tagada, et seda ei juhtuks. Lastele sisendab see aga hirmu, ja neil tekib tunne, et neid ei suudeta kaitsta. Vanematele on pärast piinlik rääkida, et täpselt ei teagi, mis ja kuidas kõik juhtus.

Lasteaias peaks tegevus olema võimalikult lapsesõbralik ja lähtuma lapse huvidest. See tähendab, et õpetajad peavad lapsi kuulama ja nendega vestlema. Näiteks dinosaurustest, prügiautodest või kosmosetulnukatest. Tegelikkuses aga pole õpetajatel aega ega võimalusi lapsi ära kuulata. Ainsad sõnad, mis lastele päeva jooksul öeldakse on pane riidesse ja mine vetsu.

Ühel päeval koputas üks poiss õpetajale õlale ja palus võimalust rääkida. Õpetaja tegeles aga samal ajal kahe ülejäänud lapse kaklusega. Kedagi teist kohal ei olnud. Õpetaja pahvatas poisile, et kas sa ei näe, et mul on teine asi pooleli. Poiss jäi pärast seda pikaks ajaks vait.

Helsingis on lasteaia õpetaja palk 2363,61 eurot kuus. Tööd on lihtne saada, kuna pakkumine ületab nõudlust. Samas aga paljud lahkuvad, sest töö on väga raske. Õpetajatel on hirm, et kui nii jätkub, siis varsti juhtub midagi väga hullu. Süüdi jäävad aga õpetajad ise.

Samuti painab õpetajaid asjaolu, et praegune laste põlvkond kannatab puuduste tõttu lasteiakorralduses.

Helsinkiläinen lastentarhanopettaja ei laittaisi lastaan päiväkotiin, jossa työskentelee: “Pitää hymyillä, vaikka päivästä on tulossa kaaos”

Varhaiskasvatus uhkaa jäädä kokonaan toteutumatta, kun päiväkodeissa on liian vähän työntekijöitä paikalla.

(Visited 820 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid