Soome leivasabades käib kokku ligi 20 000 inimest, kes on jäänud heaoluühiskonna hammasrataste vahele

Värske Ida-Soome ülikoolis tehtud uurimus näitab, et Soomes külastab leivajärjekordi ehk toiduabi igal nädalal kokku ligi 20 000 inimest, kes on jäänud kõrvale heaoluühiskonna arengust.

Leivajärjekorras käivad majanduslikult kehvas seisus inimesed, kellest paljudele tekitab see häbi. Ligi pooltel neist inimestest on terviseprobleemid, masendus, üksindus ja nälg, vahendab Helsingin Sanomat.

 

-Reklaam-

 

Euroopa Liidu toiduabi jagamisega tegeleva kirikuühenduse andmetel saab Soomes igal aastal toiduabi ligi 100 000 inimest. Vaesus on Soomes muutunud nii tavaliseks, et iga inimese lähikonnas kogeb keegi vaesust.

Tampere ülikooli teadlase Tuomo Laihiala sõnul on osa inimeste olukord vaatamata heaoluühiskonnale nii raske, et neid ei aita isegi tasuta jagatav toiduabi.

Uuringus jälgiti toiduabi saavate inimeste elukvaliteeti ning vaesuse ja häbiga seotud kogemusi.

Uuringus osales ligi 3500 inimest, kes käivad kokku 36 Soome toiduabipunktis.

Suurem osa toiduabi saajatest on töötud ja pensionärid, aga on ka üksikvanemaid, õpilasi ja väiksepalgalisi töötajaid. Sügavam vaesus puudutab Soomes töötuid ja kodutuid, samas kui majanduslikult vaesed on lastega pered ja õpilased. Pikalt kestev vaesus võib inimestel kujundada vaesuse identiteedi ning see omakorda põhjustab uusi probleeme, millega ühiskond peab hakkama tegelema.

Toidusabad Soomes on märk sellest, et osa inimesi on jäänud heaoluühiskonna hammasrataste vahele ning nende roll on oodata toiduabi järjekorras. Paljudel pikaajalistel töötutel ja pensionäridel pole lootustki, et olukord paraneks, kuigi üleüldine olukord ja hõivatus on Soomes paranenud.

Toiduabi saajatest kolmandik tunneb selle pärast häbi, eriti naised, lapsevanemad ja kõrgharidusega inimesed. Häbitunne on seotud oma sotsiaalse grupiga ja sellele seatud ootustega.

Leipäjonoissa käy viikoittain 20 000 suomalaista, ja uusi tutkimus kertoo keitä he ovat – “Joukko ihmisiä on jäänyt hyvinvoinnin kehityksestä sivuun”

Suomalaisissa leipäjonoissa käy hyvin heikossa taloustilanteessa olevia ihmisiä, joista monille ruoka-avun saaminen aiheuttaa häpeää. Kaksi viidestä kärsii terveysongelmista, masennuksesta, yksinäisyydestä ja nälästä, ja joka toinen tuntee itsensä huono-osaiseksi, selviää Itä-Suomen yliopistossa ensi viikolla tarkastettavasta väitöstutkimuksesta. “Meillä on hyvinvoinniltaan heikkoon asemaan ajautuneita ihmisiä, jotka eivät tule syystä tai toisesta palkalla tai perusturvalla toimeen.

(Visited 352 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid