Soomlastel ei jätku enam raha raviteenuste eest tasumiseks

Soome uus tervisepoliitika on viinud selleni, et soomlastel ei jätku enam raha raviteenuste eest tasumiseks. Möödunud aastal läks täiturite kätte ligi 400 000 tasumata raviteenuste arvet.

Võrreldes varasema aastaga kasvas väljanõudmisele läinud raviarvete hulk viiendiku võrra. Sotsiaalkindlustusameti Kela vastava ala spetsialisti Vappu Verroneni sõnul lasub süü Sipilä valitsuse tervisepoliitikal, vahendab Helsingin Sanomat.

Seoses muutunud tervisepoliitikaga on suurenenud raviarved muutunud õudusunenäoks kümnetele tuhandetele soomlastele. Kolmandik tasumata raviarvetest on haiglaarved. Hambaravi- ja tervisekeskuse arveid on kummalgi puhul tasumata 70 000. Tasumata on jäänud ka muid sotsiaal- ja terviseteenuste arveid.

Eriti teeb muret tasumata haiglaarvete kasv – kui ülemöödunud aastal oli neid 90 000, siis möödunud aastal juba 125 000. Üks põhjus, miks tasumata haiglaarvete hulk on hakanud kasvama on praeguse Juha Sipilä valitsuse tervisepoliitika, kus valitsus tõstis raviteenuste puhul inimeste omaosalust 27,5 protsendi võrra. Teatud rolli mängib ka Soome majanduslik olukord.

Terviseteenuste kasutamise puhul on Soomes aastane limiit 691 eurot. Kui summa sellest üle läheb, peab inimene hakkama ise maksma, 22,8 eurot haiglapäeva eest.

Seda infot, kui palju inimesi on jätnud arved maksmata, asutused välja ei anna. Võib aga arvata, et arved on jäänud tasumata kümnetel tuhandetel inimestel.

Kelale teeb eriti muret tervisekeskuste maksete jõudmine täiturite kätte. Soome põhiseaduse järgi on sotsiaal- ja terviseteenused kõigile tagatud. Need ei saa jääda osutamata seoses võlgnevustega. Vappu Verroneni väitel tuleks selles osas seadust muuta.

Suomalaisten rahat eivät aina riitä edes terveydenhoitoon: ulosottoon meni viime vuonna 400 000 maksua – tutkija syyttää Sipilää

Terveydenhoitomaksut voivat muodostua kymmenille tuhansille suomalaisille painajaiseksi. Uunituore valtakunnanvoudinviraston tilasto osoittaa, että ulosottoon eli pakkoperintään päätyi viime vuonna lähes 400 000 rästiin jäänyttä laskua. Määrä on noussut edellisvuodesta lähes viidenneksen. “Tämä on kyllä suuri hyppy”, sanoo asiaa selvittänyt Kelan tutkija, OTM Vappu Verronen. Hoitamattomista maksuista suurin osa eli liki kolmannes on sairaala- ja laitoshoitomaksuja.

(Visited 99 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid