Soomlased ja venelased korjavad metsas täiesti erinevaid seeni

Kui soomlased jahivad metsas põhiliselt kukeseeni ja nende sugulasi, näiteks lehter-kukeseeni, siis venelaste arvates pole kukeseen üldse mingi seen, kuna sel puudub maitse.

Kukeseenel puudub maitse ja seda süües ei tunne midagi, selgitab Lappeenranta elanik Alexander Volkov. Ta käib seenel Soome idapiiri lähedal koos poja Elisega ja tunnistab, et on hakanud korjama ka kukeseeni, aga seda ümbritseva keskkonna mõjul. Kukeseene maitset aga pole ta armastama õppinud, vahendab Yle.

Seenematkade korraldaja Natalia Svidkovskaja tunneb hästi nii vene kui soome seenekultuuri. Kui ta paarkümmend aastat tagasi Eestist Soome elama asus, pidas ta kukeseene sugulasi musta torbikseent ja lehter-kukeseent mürgisteks.  Naisel on soome juured, ilmselt seetõttu tundis ta juba varem kukeseeni. Aga kui ta käib Venemaal Viiburi lähedal seeni korjamas, siis märkab, et kukeseened on jäetud kõik korjamata. Nõnda saab naine kõik need seened omale.

Nii Svidkovskaja kui Volkov on ühte meelt, et seenelkäik on Venemaal palju rohkem au sees kui Soomes. Kummalgi elavad tuttavad nii Viiburi kui Peterburi lähedal ja seal käiakse usinalt metsas seeni korjamas. Neil venelastel, kel on võimalus Soome sõita, tulevad meelsasti metsa seenele. Venemaal on linnade ümbruses metsad inimesi täis.

Volkovi arvates tuleb venelaste suur seene-armastus osalt madalamast elatustasemest. Seened on odav toit. Samas on sel ka sügavam taust: teadmisi seente kohta antakse edasi põlvest põlve.

Kui sõita Soomest Viiburisse, siis on Venemaa poolel pea iga teeotsa juures metsa äärde pargitud auto. Metsas on iga kilomeetri peal sadu seenelisi, räägib Volkov.

Venemaal käivad kõik seenel. Kõik sugulased ja tuttavad käivad seenel, lisab Svidkovskaja.

Harilik ehk mesi-külmaseen. Kujutis: Vikipeedia

Venelastele meeldivad eriti külmaseened, Soomes on see aga söögiseenena peaaegu et tundmatu. Külmaseente perekonda kuulub mitmeid eri liike. Need kasvavad puudel on sellega soovimatud puude lagundajad. Volkov märgib, et külmaseened on väga head, eriti kui neid noorelt korjata ja otse pannile panna.

Välimuse järgi võib külmaseene kergesti segi ajada mõne mürgise seenega. Volkov ise on aga seened endale selgeks teinud ja võib neid seetõttu julgelt korjata. Külmaseen on väike ja selle jala ümber on kergesti eristatav võru.

Lisaks on üks venelaste lemmikseeni harilik kivipuravik. Sellest tehakse suppi nii toorelt kui kuivatatult või praetakse panni peal. Kui vene restoranis tellida parimat seenerooga, siis tavaliselt on see valmistatud just kivipuravikest.

Lisaks on Venemaal hinnatud puravikulised, millest Soomes eriti ei hoolita. Näiteks liivtatik on Soome seeneraamatutes märgitud kui tagasihoidlik söögiseen, Venemaal aga peetakse seda kolme tärni vääriliseks ehk väga heaks söögiseeneks.

Seene headus sõltub igaühe maitsest ja sellest, millega keegi harjunud on. Näiteks soomlased liivtatikuid korvi ei pane, aga venelastele avaldab see seen sügavat muljet. Samas on soomlased öelnud tattidest tehtud seenetoidu kohta, et ei kujutanud ette, et nende koduõuel metsikult kasvavad seened nii head on, räägib Svidkovskaja.

Soomes ja Venemaal erineb ka seenetoidukultuur. Kui Venemaal on seenetoit tavaliselt põhiroog, siis Soomes pakutakse seeni kõrvaltoiduks. Venelased ei tee seentest kastet, mis on taldrikul kõrval. Seened ongi kogu toit.

Natalia Svidkovskaja näiteks meenutab lapsepõlves karjala vanaema valmistatud seenepirukat, mille kogu sisu koosnes seentest ja sibulast. Soomes pole ta sarnast rooga kohanud.

Erinevuste kõrval on soome ja vene seenekultuuris palju sarnasusi. Üks neist on kaseriisikas. Soomes tehakse kaseriisikaid sisse kupatatuna ja soolatuna. Venemaal ei keedeta, vaid hoitakse seeni kolm päeva külmas vees. Konserveerimisel kasutatakse kivipuraviku leent.

Nii nagu iga roog, maitseb ka seeneroog kõige parem värskelt. Seened tuleks vahetult pärast korjamist veel samal õhtul toiduks ära teha. Tüüpiline vene seeneroog on selline, kus lisaks seentele ja sibulale praetakse pannil porgandit. Seenteks sobivad vabalt tatikad, aga ka kukeseened. Seente kõrval praetakse pannil ka kartulit. Peale pannakse toidule hapukoort.

Paljud venelased tahaks tulla Soome seenele ja seeneturism on väga perspektiivikas majandusharu.

Suomalaisen sienimetsä on venäläisen paratiisi – “Suppilovahveroita luulin myrkkysieniksi”

Naapurimaiden sienestystavoissa on paljon eroja. Kantarellit ja sen sukulaiset eivät venäläissienestäjää yleensä innosta.

Kommentaarid

kommentaarid