Soome professor: usuõpetus takistab teiste uskude mõistmist

Helsingi ülikooli usuõpetuse professor Arto Kallioniemi leiab, et usuõpetus takistab soomlastel teiste uskude mõistmist: Soomes arutab Turu sündmusi iga grupp eraldi, kuigi seda tuleks arutada ühes grupis.

Mudel, kus lapsed jagatakse uskumuste kaupa gruppidesse, pole tänapäeval enam sobiv, leiab professor Kallioniemi. Muutust takistab asjaolu, et Soome koolilapsed elavad kahes reaalsuses, vahendab Helsingin Sanomat.

Lapsed jagatakse Soomes eri gruppidesse selle põhjal, millist usku nad on ja millise kiriku juurde nad kuuluvad. See takistab sügavamate diskussioonide teket terves ühiskonnas.

Soomes moodustavad eraldi grupi evangeelsed luterlased, õigeusklikud, katoliiklased, islamiusulised ja filosoofia õpilased ning muud. Nüüd arutavad igaüks omas rühmas, mis Turus toimus, kui vajalik oleks, et kõik arutaks seda koos.

Soomes on kiriku juurde kuulumine ja usuõpetus omavahel jätkuvalt seotud. Selline süsteem on vana aja jäänuk, mille kaotamist on soovitanud teisedki peale Kallioniemi.

Põhjamaade hulgas on Soome erand: teistes riikides istuvad kõik juba usutunnis koos. Ühises tunnis tutvuvad kõik koos eri uskumuste ja ellusuhtumiste, eetika, väärtushinnangute ja kultuuripärandiga.

Euroopas on Soome sarnane Austria ja mõnede Saksa liidumaadega, kus kirikul on oluline roll usuõpetuse korraldamisel ja kus usuõpetust on peetud kultuurierinevuste süvendajaks eri ühiskonnagruppide vahel.

Selline süsteem on Kallioniemi arvates mõttetu ja ei anna kellelegi midagi. Praegune usuõpetuse olukord on tema arvates masendav.

Muutust on samas raske läbi viia, kuna näiteks õigeusklikud on igasugu muudatuste vastu. Ühiskond on jagunenud traditsiooniliselt ja liberaalselt mõtlevate inimeste vahel. Küsimus on ka poliitiline: selle peaks ette võtma valitsus, muidu ei muutu midagi.

Muutust raskendab asjaolu, et Soome õpilased elavad juba kahes reaalsuses: Helsingi piirkonnas on esindatud palju eri uskumusi, samas kui mujal seda pole. Kui Helsingis eelistavad paljud lapsed usuõpetuse asemel laiemat filosoofiaõpetust, siis mujal Soomes on valdav usuõpetus. Paljudes Soome koolides antakse ainult evangeelset luteri õpetust.

Haridus- ja kultuuriministeerium ongi juba käivitanud projekti, mille käigus selgitatakse välja õppeasutuste endi suhtumine ja vajadused.

Nii Soome õigeusu kui islamisu esindajad leiavad, et usuõpetuste ühendamine ei anna mingit efekti. Luteriusu kirikus on nii muudatuste pooldajaid kui vastaseid. Paljudes Soome omavalitsustes on katseliselt juba korraldatud kõigi usundite ühisõpetust.

Professori: Uskonnonopetus estää meitä ymmärtämästä muita uskontoryhmiä – “Kaikki pohtivat omissa ryhmissään, mitä Turussa tapahtui, kun järkevintä olisi, että pohdittaisiin samassa ryhmässä”

Uskonnonopetus Suomessa estää meitä ymmärtämästä muita uskontoryhmiä. Lapset jaetaan eri luokkiin sen mukaan, mihin kirkkoon he kuuluvat tai eivät kuulu, joten sujuvaa vuoropuhelua katsomuksiin liittyvissä kysymyksissä ei pääse syntymään. Tätä mieltä on Helsingin yliopiston uskonnonopetuksen professori Arto Kallioniemi. “Meillä on evankelis-luterilaiset, ortodoksit, katoliset, islamin­uskoiset ja elämän­katsomus­tiedon (et) opiskelijat ja muut.

(Visited 49 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid