Soome valmistub sõjaks: Helsingi linna alla on rajatud tunnelite ja varjendite võrgustik

Ajal, kui Venemaa valmistub viimaste aastakümnete suurimaks sõjaliseks õppuseks Läänemere ääres, tehakse Soome pealinnas Helsingis ettevalmistusi inimeste elude päästmiseks maa-alustes tunnelites ja varjendites.

Helsingi linna alla on rajatud terve tunnelite ja varjendite võrgustik, mille pikkus on 124 miili (200 km), vahendab The Wall Street Journal.

Helsingi tunnelites viivad regulaarselt läbi õppusi Soome sõjaväelased, et vajaduse korral varjata seal nii Soome valitsust kui linna elanikke.

Suurem osa võrgustikust on välja ehitatud viimase paari aastakümne jooksul eesmärgiga inimesi vajadusel kaitsta. Varjendite sissekäike kaitsevad pommikindlad turvaväravad. Tunnelid on ehitatud nõnda, et vajadusel saavad sõjaväelased seal patrullida ja kinni võtta vaenlase käsilasi. Tunnelites on välja ehitatud kommunikatsioonid, veehoidlad ja wi-fi internetiühendus. Seal on piisavalt ruumi linna enam kui 600 000 elanikule.

Soome ametnike väitel annab inimeste evakueerimine maa alla võimaliku sõjalise konflikti korral eelise. Venemaa sõjamängud Zapad 2017 tänavu septembris on suunatud põhiliselt Soomest lõuna poole jäävate NATO liikmete vastu. Soomlased kardavad, et õppuste käigus piiri äärde tootavad tuhanded sõdurid võivad olla kattevari tegelikuks sõjaliseks operatsiooniks.

Rohkem kui see, mis õppuste käigus juhtub, huvitab meid see, mis saab pärast seda ja kas väeosad tegelikult lahkuvad, kommenteeris toimuvat Soome küberjulgeoleku ja sõjateaduse spetsialist  Jarmo Limnell.

Suur osa Soome sõjaväelisest ettevalmistusest põhineb 1939-1940. aastal toimunud talvesõjal Nõukogude Liiduga. Soome sõjaväelased suutsid külma ilmaga metsa vahel suuskadel nõukogude sõjaväelastele vastu seista. Soomlased kaotasid 10% oma territooriumist, aga säilitasid iseseisvuse.

Ettevalmistus põhineb jätkuvalt sellel kogemusel – suruda vaenlane tundmatusse keskkonda, mis pärast külma sõja lõppu kujutab endast tunneleid.

Märtsikuus viisid soomlased läbi sõjaväelise õppuse võimaliku praegusaja stsenaariumi järgi, kus valitsuse hooned võetakse üle vaenlase eriüksuste poolt, nii nagu Venemaa hõivas Krimmi. Osa neist õppustest viidi läbi Helsingi maa-alustes labürintides. Võrgustik ühendab omavahel kaubanduskeskusi, metrootunneleid, autoparklaid ja käikusid, mille kaudu liigub elekter ning vesi. Tunnelite kaudu pääseb käikudesse, mida kasutavad ainult sõjaväelased ja mille kaudu pääseb Santahamina saarel asuvasse maa-alusesse väeossa, mis on loodud Helsingi kaitsmiseks.

Enamus sõjalise otstarbega tunnelitest on rahuajal tsiviilkasutuses ja ainult väga vähesed on salajased. Inimesed kasutavad neid kohti põhiliselt talvel – kas siis šoppamiseks, ujumiseks või maa-aluse kiriku külastuseks. Itäkeskuse kaubanduskeskuse all asuva maa-aluse ujula saab muuta loetud tundidega 3800 inimest mahutavaks varjendiks.

Kui tänapäeval midagi maa alla ehitatakse, siis peab seda saama kasutada kaitseotstarbel, räägib Helsingi linnavalitsuse kinnisvaraosakonna töötaja Ilkka Vähäaho. Varjendid on ühenduses Helsingi elektrijaamade ja veesüsteemidega ning mõnedes on ventilatsioon, mis suudab kinni püüda radioaktiivsed osakesed

Moskva vastuseis läänega on sundinud soomlasi oma kaitse peale tõsisemalt mõtlema, kuigi paljud peavad Krimmi-stiilis rünnakut Soome vastu vähetõenäoliseks. Juunis vastu võetud seadused võimaldavad Soomel paluda sõjalist abi teistelt riikidelt, kaasa arvatud NATO liikmetelt.

Need sammud aitavad Soomel sulanduda Lääne kaitsesüsteemi, räägib kaitseasjatunda Petri Mäkelä. Maa-alustele kaitseõppustele on kaasatud tsiviilorganisatsioonid, kaasa arvatud äriettevõtted ja meditsiinitöötajad. Soome ametnike väitel toimib sõjaline ja tsiviilkoostöö igas eluvaldkonnas igal tasandil. See tähendab, et kogu elanikkond on valmistunud kõige hullemaks, märgib Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika direktor Janne Kuusela. Tunnelisüsteem tuleneb teise maailmasõja ajal saadud õppetundidest, kus elutähtsad funktsioonid peavad toimima ka lauspommitamise ajal. Sellepärast need tunnelid ongi rajatud.

Lisaks otsesele sõjalisele ohule ähvardab Soomet Venemaa poolt ka teine, mittesõjaline oht: küberrünnakud, infosõda ja poliitiline ning majanduslik surve, mida kutsutakse ka hübriidsõjaks.

Soome ametkondade väitel on neil tulnud kokku puutuda Venemaa poolt organiseeritud katsetega mõjutada Soome poliitikat läbi valitsusväliste ühenduste, sotsiaalmeedia ja küberrünnakute. Moskva on kõik sellised mõjutamiskatsed ümber lükanud ja Vladimir Putin on väitnud, et tema selle taga pole olnud.

Soome väitel on selline Moskva poolt tulev mõjutustegevus käinud külmast sõjast alates. Käesoleval aasta septembris on 10 Euroopa Liidu ja NATO liiget otsustanud avada Helsingis hübriidohtude kompetentsikeskuse. Janne Kuusela väitel otsustati see keskus teha Soome, kuna soomlased on selle teemaga kõige kauem kokku puutunud.

Beneath Helsinki, Finns Prepare for Russian Threat

HELSINKI-Russia is planning its biggest military exercise in years, and its neighbor Finland is going underground. A subterranean city beneath Helsinki forms a crucial line of defense for the capital. Finnish soldiers routinely train here, with a mission to keep Finland’s government running and city residents safe in a network that features more than 124 miles of tunnels, passageways and shelters.

(Visited 1 727 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid