Soome kodudest on kadunud raamaturiiul

Varem pidi igas Soome kodus olema diivan, televiisor ja raamaturiiul. Nüüd on kodudes diivanid ja televiisorid alles, aga raamaturiiulid on kadunud.

Soomlus on arenenud keele ja kirjanduse najal ning kodudes on olnud alati raamaturiiulid. Interneti tulek on olukorda muutnud, räägib Helsingi linnamuuseumi teadusjuht Minna Sarantola-Weiss. Ta on Soome elutubade teemal kirjutanud teadustöö.

Raamaturiiul oli varem kohustuslik element isegi neis kodudes, kus palju ei loetud. Näiteks 1970ndatel aastatel paigutati riiulitele raamatute kõrvale reisimeeneid, vahendab Helsingin Sanomat.

Praegune Soome kodu. Diivan ja televiisor on, raamaturiiulit pole. Kujutis: internet

Soomlaste elutuba on ka varem läbi teinud suuri muutusi. Näiteks enne 1960ndaid ja 1970ndaid aastaid polnudki soomlastel eraldi elutuba. Korterid ja elamised olid väiksed ning elutuba ei saanud omale lubada. Soome elutuba saigi alguse alles 1960ndatel aastatel.

Elutoa idee sündis esimese ilmasõja järel. Siis taheti korraldada nii, et elamine, söömine ja magamine oleksid eraldi. Selliseid kortereid ehitati juba 1930ndatel aastatel, aga sõda peatas selle protsessi.

Ent 1970ndatel alanud ehitusbuum andis inimestele rohkem ruumi ning kolm tuba ja köök muutusid soomlaste kodu standardiks. Kümmekond aastat hiljem jõuti juba nelja toani.

Soome kodus tavaliseks saanud diivan kuulus varem jõukate kodanlaste elustiili juurde, kus seltskond istus diivanitel salongis, mida ümbritsesid söögisaal ning raamatukogu. Enne televisiooni tulekut kasutati diivanit vaid seltskondlike ürituste puhul. Paljudel polnudki diivanit kodus enne televisiooni tulekut. Televisioon tõi elutubadesse mugavad diivanid ning muutis elutoa kasutamise igapäevaseks.

Pärast sõda kasutati paljudes Soome kodudes elutuba kui salongi – seal võeti vastu külalisi ning lapsed ei tohtinud seal käia. Varem luges isa elutoa diivanil ajalehte, televisiooni tulek päästis lapsed elutuppa, kus diivanil hüpates vaadati Pikku Kakkoneni saadet.

Pärast televisiooni tulekut püsis elutuba aastakümneid ühesugune, ainult diivanipadjad muutusid suuremaks ja pehmemaks. Kuni 2000ndatel aastatel tuli suur muutus seoses kodukino, interneti ja elutuppa avanevate köökidega. Diivaneid kasutatakse nüüd ainult lõõgastumiseks ning seltskondlik tegevus toimub kusagil mujal.

Sisustusarhitekt Tommi Mäkinen märgib, et elutuba, söögituba ja köök on koondumas ühte. Enamikus elutubades on televiisor, aga seal tahetakse ainult puhata ja lõõgastuda. Elutubadesse tahetakse järjest vähem asju. Raamatuid hoitakse töö- või külalistetubades.

Ent milline on elutubade tulevik? Võib arvata, et diivan sealt kuhugi ei kao. Diivan on endiselt elutoa kõige tähtsam mööbliese. Kuigi korterite suurus pole muutunud, tahetakse endiselt, et kogu pere mahuks diivanile ära. Terve seina suuruseid sektsioonkappe ostetakse järjest vähem. Selle asemel ostetakse rohkem vitriinkappe.

Ühe inimese kodud on tagasi seal, kust 20. sajandi alguses alustati – kõik asjad on koos ühes toas. Üks nurk seal on tinglikult elutuba.

Ennen joka kodissa piti olla kirjahylly, nyt sisustuslehdet näyttävät sen kadonneen – näin suomalainen olohuone on muuttunut

Suomalaisia olohuoneita ovat hallinneet perinteisesti kolme elementtiä: sohva, televisio ja kirjahylly. Nyt niistä yksi on katoamassa. “Suomalaisuus on rakentunut voimakkaasti kielen ja kirjallisuuden varaan, ja sivistyneessä kodissa on ollut kirjahylly. Internetin tulo heikensi sen asemaa”, sanoo Helsingin kaupunginmuseon tutkimuspäällikkö Minna Sarantola-Weiss. Hän tietää paljon suomalaisten olohuoneista, sillä on tehnyt aiheesta väitöskirjan.

(Visited 90 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid