Hiina toob Soome lahte sõjalaevad

Hiina toob seoses lähenevate sõjaliste õppustega Läänemere ääres Venemaale toeks oma sõjalaevad.

Hiina teatas läinud kuul ootamatult, et osaleb oma laevadega juulikuus Venemaa sõjalistel õppustel nii Kaliningradi kui Peterburi piirkonnas, vahendab Helsingin Sanomat.

Väga suur üllatus see siiski polnud, sest Hiina on Venemaaga tihedat sõjalist koostööd teinud juba viimased mitu aastat. Vene-Hiina ühisõppused on enamasti kaheosalised. Tänavugi toimub üks osa Läänemerel ja Soome lahel, teine osa Kaug-Idas Jaapani ja Ohhoota merel.

Üllatus oli pigem see, et just Läänemeri valiti teiseks õppuste pidamise kohaks. Hiina laevad on siinkandis õppustel üldse esimest korda. See toimub ajal, mil Läänemere piirkonnas on olukord väga pinev pärast Krimmi okupeerimist 2014. aastal.

Venemaa ja Hiina on kinnitanud, et õppused pole suunatud ühegi riigi või riikide ühenduse vastu. Eesmärk on vaid kaubalaevade turvalisuse tagamist harjutada. Mitte keegi ei tohiks olla selle pärast närvis, ütles Venemaa Pekingi suursaadik Andrei Denissov. Ta lisas, et sellest hirmust on vabanenud need, kel on olnud oidu sellest vabaneda.

Denissovi sõnu on tõlgendatud kui viidet Balti riikidele. Balti riikides aga teeb Hiina ja Venemaa suhetest rohkem muret see, et sellised õppused üldse selles piirkonnas toimuvad. Selle suve suurim sõjaline õppus on Venemaa ja Valgevene ühine õppus Zapad 2017, milles osaleb kokku ligi 100 000 sõjaväelast. Lisaks on läbi viidud lugematul arvul väiksemaid õppusi ning Vene ja USA lennukite omavahelised mõõduvõtmised Läänemerel on saanud juba pea igapäevasteks.

Leedu välisminister Linas Linkevičius avaldas lootust, et Hiina laevad õppustel siiski ei osale. Venemaa omakorda süüdistab tekkinud pingelises olukorras NATO-t. Linkevičius omakorda kiitis Hiinat ning Hiina ja Leedu häid suhteid.

Läti rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Māris Andžāns märkis, et Hiina kahjustab sel õppusel osalemisega oma mainet. Ühtlasi ei mõista Hiina tema väitel piisavalt hästi siinse piirkonna iseärasusi. Ühine õppus on tähtis vaid Venemaale, Hiina on seni olnud rahuarmastav riik. Hiina on oma võimu näidanud majanduse kaudu.

Soome Välispoliitika instituudi vanemuurija Elina Sinkkonen ütles, et Hiinal on õppustel osalemiseks nii puhtpraktilised kui poliitilised põhjused. Nimelt on Hiina oma sõjalaevastikku hakanud arendama alles viimasel ajal ning Hiinal on selles vallas palju arenguruumi. Hiina tahab omandada kogemusi just kaugemates piirkondades. Hiina jaoks on tähtis kaubalaevastiku turvalisus ning see, et kaubavood jätkuksid ka kriisi ajal.

Poliitiliselt toetavad nii Venemaa kui Hiina multipolaarset maailma, mis reaalsuses tähendab vastupanu USA ülemvõimule. See seletab osalt ühise sõjalise õppuse tausta. Möödunud aastal oli sarnane suur ühisõppus Lõuna-Hiina merel, mida Hiina peab oma lähipiirkonnaks. Nüüd avaldavad hiinlased oma laevadega Läänemerel toetust oma partnerile Venemaale.

Itämerelle lipuu pian Kiinan sotalaivoja harjoittelemaan Venäjän kanssa – asiantuntijat yllättyivät: “Kiina ei ymmärrä täkäläisiä herkkyyksiä”

Itämeren alueella on tämän kesän ja alkusyksyn aikana useita sotaharjoituksia, mutta Kiina yllätti viime kuussa monet asiantuntijatkin ilmoittamalla myös sen laivaston harjoittelevan heinäkuussa Venäjän kanssa Pietarin ja Kaliningradin lähistöllä. Tieto yhteistyöstä ei sinänsä hämmästyttänyt. Venäjä ja Kiina ovat järjestäneet yhteisiä laivastoharjoituksia jo useana vuonna, yleensä kaksiosaisina.

(Visited 292 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid