Ettevõtlus on paljudele migrantidele Soomes ainus võimalus tööd saada

Soome statistika näitab, et migrantidest ettevõtjate arv kasvab. Töö- ja majandusministeeriumi hinnangul on migrantidest ettevõtjad olulised, kuna nad värbavad ise migrante tööle.

Turu kesklinnas näiteks pakub juuksuriteenust Iraagist 2009. aastal Soome elama tulnud Nouzad Farhad Ahmad. Ta räägib, et migrandil on Soomes väga raske tööd saada, kuna ettevõtted eelistavad soomlastest töötajaid. Mehele räägiti igal pool, et helistatakse tagasi, aga ta jäigi neid kõnesid ootama. Lõpuks tüdines ta ootamisest ära ja asutas oma ettevõtte, vahendab Helsingin Sanomat.

Turu kanti on viimastel aastatel tekkinud suur hulk migrantide asutatud juuksuritöökodasid. Suurem osa neist pakuvad teenuseid meestele. Ahmadi ettevõtte nimi on Azad parturi-kampaamo (tõlkes: Azadi juuksuri-soengusalong), aga naistele tehakse seal väga vähe soenguid. Tema väitel on tema endisel kodumaal kombeks, et mehed lõikavad meeste ja naised naiste juukseid. Hinnakonkurents on väga kõva. Algul pani Ahmad lõikuse hinnaks 15 eurot, aga mujal tehti 13 euroga ja nii pidi temagi hinna alla laskma. Juuksuri ameti õppis ta ise selgeks.

Migrantide loodud ettevõtete arv oli Soomes üle-eelmisel aastal 12 590 ja see kasvas viie aastaga 75% võrra. Varem on ettevõtteid loonud põhiliselt Venemaalt ja Eestist tulnud inimesed, nüüd on oodata Iraagist ja Afganistanist tulnud ettevõtjate arvu kasvu.

Üks asi, mis inimesi motiveerib ettevõtteid looma on stardiraha. Näiteks möödunud aastal sai stardiraha üle 7000 ettevõtja. Migrantide osakaal on stardiraha saajate hulgas kasvanud. Kui 2010. aastal oli migrantide osa 7 protsenti, siis möödunud aastal juba 12 protsenti.

Raisio ettevõtja Mojib Fekri räägib, et ettevõtja jaoks on oluline keeleoskus. Afganistanis sündinud Mojib on Raisio kesklinnas vedanud kolm aastat firmat Autopesula Press. Ta räägib, et ilma keeleoskuseta on raske pälvida klientide rahulolu. Keeleoskuseta jääb palju asju selgitamata.

Mojib tuli Soome 2002. aastal. Enne ettevõtjaks hakkamist õppis ta autoremondi ja ehituse eriala. Autopesulasse tuli ta praktikale ja töö meeldis talle nii väga, et ostis endiselt omanikult ettevõtte ära. Ta ei saanud ettevõtte käivitamiseks mingeid toetusi ega pangalaenu. Raha laenas ta sugulastelt ja sõpradelt. Algus oli raske, sest ettevõttel oli vähe kliente. Samas sai teha tööd ja keegi ei tulnud ära ajama.

Raisios ja selle ümbruskonnas on nüüd palju käsipesulaid, kus pesu saab 15 euro eest. Hinnakonkurents on nii tugev, et mõnes töökohas vahetub omanik iga paari kuu tagant. Mojibil on tekkinud autokaupmeestest püsikliendid, kelle müügiks pakutavaid autosid mees puhastab. Mojib räägib, et pole läinud hinnakonkurentsiga kaasa, vaid pakub kvaliteeti. Tema õnneks ostavad paljud soomlased kalleid autosid, mida hoolega hoitakse. Mõned autod pole käinud kordagi automaatpesulas, kus värv võib saada kahjustada. Mehel on pesulas abiks 1-3 töötajat, eriti vajatakse töötajaid talvisel ajal. Töötajad on kõik migrandi taustaga.

Migrandid loovad ettevõtteid põhiliselt Lõuna-Soome. Näiteks Vantaal on ligi 40 protsenti uute ettevõtete asutajatest migrandid.

Yrittäjyys on monelle maahan­muuttajalle ainoa keino saada töitä – “Työnantajat palkkasivat mieluummin kantasuomalaisen”, sanoo parturiksi ryhtynyt Nouzad

Turkulainen Nouzad Farhad Ahmad aloittelee työpäiväänsä Turun keskustan parturiliikkeessä. Hän keittää kahvia ja odottaa aamun ensimmäistä asiakasta. Hänen ei tarvitse odottaa pitkään. Jussi Räsänen astuu sisään ja kysyy leikkausaikaa. Räsänen huomasi parturin mainoskyltin työmatkallaan. Ahmad ryhtyy leikkaamaan Räsäsen hiuksia rivakasti. “Täällä oli tosi vaikea saada töitä.

(Visited 81 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid