Soome eksport hüppas üles

Soome eksport kasvas tolli esialgsetel andmetel märtsis võrreldes eelmise aastaga tervelt 17%, mis näitab, et majandus on saanud sisse väga hea hoo.

Eksport on Soomele eriti oluline, kuna see tähendab, et kaob vajadus laenu võtmise järele, vahendab Helsingin Sanomat. Eriti hea märk on see, et ekspordi kasv jaguneb mitme eri valdkonna vahel. Varem oli juba teada, et eksporti kergitab Uusikaupunkis veebruari lõpus tegevust alustanud uus Mercedeste koostetehas.

Lisaks on kiiresti kasvanud elektriseadmete nagu trafode, generaatorite ja sagedusmuundurite eksport. Kasvule aitas kaasa terase, saematerjali ja keemiatoodete eksport.

Ekspordi kasvu taga polnud ühte suurt tehingut nagu vahel on olnud mõne suure reisilaeva valmimine. Märtsis ei valminud Turu laevatehases ühtegi laeva. Järgmine alus, Saksa firma TUI järgmine suur kruiisilaev Mein Schiff 6 väljub laevatehasest käesoleval nädalal. Laeva valmimine kajastub aprilli ekspordinumbrites poole miljardi eurose sutsakana.

Tolli numbrid näitavad ainult kaupade eksporti. Ent kolmandiku möödunud aasta 76 miljardi eurosest koguekspordist moodustasid teenused, mille arvestamine kulgeb aeglasemalt.

Viimastel aastatel on Soome majanduskasv tuginenud ainult sisemaisele tarbimisele ja ehitusele, mida on rahastatud laenude abil. Soome majanduse võlgnevus on viimastel aastatel suurenenud ning maksebilansi kapitalikonto on olnud alates 2011. aastast miinuses. Laenu on juurde võtnud nii valitsus kui kodumajapidamised, ettevõtted on laenanud vähem.

Soome tehnoloogia-ala mõttekoja Teknologiateollisuus peaökonomist Jukka Palokangas ütles, et eksporti on Soomele hädasti vaja, kuna seeläbi on võimalik hakata võlga vähendama.

Osaliselt varjutab ekspordi kasvu asjaolu, et ka import on kasvanud. See tuleneb omakorda tooraine kallinemisest. Märtsis oli väliskaubandus siiski tasakaalus, aga esimeses kvartalis oli kaubandusbilanss üle 700 miljoni euroga miinuses. Kaubandusbilansi ülejäägini on seega veel pikk tee käia.

Seoses tugeva ekspordiga on tekkinud surve majanduskasvu kergitamiseks. Järgmise paari aasta jooksul peaks eksporti kasvatama mõned suuremad laevatellimused, autotootmine ja Äänikoski tselluloositehase valmimine. Ainuüksi need kolm tegijat kasvatavad eksporti 1,5 protsendi võrra aastas.

Danske Banki peaökonomist Pasi Kuoppamäki prognoosis veel märtsis Soome tänavuseks majanduskasvuks 1,5%. Nüüd räägib ta, et ekspordinumbrid lubavad Soomele tänavuseks aastaks 3% suurust kasvu. Samas tunnistab ta, et ei suuda sellist kasvu veel praegu uskuda. Üle kahe protsendi peaks kasv tulema küll.

Ekspordi hea seis võib Soomes parandada tööturu olukorda ja tuua uusi investeeringuid tootmisse. Kui seni on kõik lootused ekspordi kasvust luhtunud, siis nüüd näitavad märgid seda, et eksport on paisu tagant valla pääsenud. Oma osa on selles olnud Soome konkurentsivõime paranemisel. Soome ettevõtted võidavad maailmast üha rohkem tellimusi.

Soome otsustajad on viimased mitu aastat murdnud pead, miks Soome eksport ei kasva, kuigi turud on kasvama hakanud. Lisaks on Soome jaoks olulise turu Venemaa olukord viimastel kuudel paranenud. Euroopa kasv on samuti kiirenenud. Kui sellises olukorras eksport jätkuvalt ei kasva, siis peaks asjad Soomes küll väga kehvasti olema, märkis Jukka Palokangas.

Hurjat vientiluvut yllättivät ekonomistitkin – talouskasvu­ennusteita täytyy ehkä tarkentaa ylöspäin

Alkuvuoden vientiluvut vahvistavat sen. Suomi näyttää viimein päässeen kiinni maailmantalouden kasvuun. Suomesta viedyn tavaran arvo kasvoi Tullin ennakkotilastojen mukaan 17 prosenttia viime vuoden maaliskuuhun verrattuna. Hyvä kehitys on jatkunut koko alkuvuoden. Erityisen lupaavaa on se, että viennin kasvu on jakautunut monille aloille. Etukäteen oli tiedossa, että Uudenkaupungin autotehtaan uuden Mersu-linjan käynnistyminen helmikuun lopussa piristää vientilukuja.

(Visited 68 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid