Arvamus: Miks mangub Eesti omale Soome sõjalist abi?

Soomes on puhkenud elav diskussioon seoses sõjalise abiga Eestile. Skandaali keskmes on president Sauli Niinistö, kes väidetavalt toetab Eestile abi andmist ja parlamendi liige Erkki Tuomioja, kes on sellele vastu. Ajakirjanduses ilmunud info põhjal on abi endmisest Eestile saanud tüliõun presidendi ja parlamendi kaitsekomisjoni vahel.

Nüüd aga kinnitas president Niinistö, et Soome ei saa anda Eestile mingeid kaitse-alaseid garantiisid, kuna Soomel endal neid pole. Eesti on NATO liige ja sellest peaks Eestile piisama. Soomel sellist eelist pole.

 

-Reklaam-

 

Niinistöl on õigus. Soome ja Rootsi on ühed neist vähestest Euroopa riikidest, kes säilitasid ja on suutnud säilitada oma neutraalsust nii eelmise kui praeguse Külma sõja ajal. Sellega on nii Rootsi kui Soome muutnud end automaatselt haavatavaks ning pole ime, et Soome ja Rootsi teevad omavahel väga tihedat kaitse-alast koostööd. Nad on kahepeale kokku üks kaitse-alane tervik.

Eesti on NATO liige ning Eesti seljataga on maailma võimsam sõjaline organisatsioon, mis oli loodud vastu seisma Nõukogude Liidule. Praegune Venemaa on võrreldes Nõukogude Liiduga nii rahvastikult kui sõjaliselt märksa nõrgem. NATO aga veelgi tugevam. Ometi tunneb Eesti end NATO liikmena palju enam ohustatuna kui Soome. See on üllatav. Veel üllatavam on see, et Eesti taotleb NATO liikmena sõjalist abi Soomelt, kes ei saa anda ligilähedaseltki sarnaseid garantiisid, mida suudab NATO. Pigem vastupidi, igasugune sõjaline koostöö Eestiga kahjustab Soome neutraalsust ning muudab ta sõjaliselt haavatavamaks. Kas see ongi Eesti huvi – muuta Soome haavatavaks? Juba praegu on Venemaa kaitseplaanides käsitletud Soomet ja Rootsit kui NATO liitlasi. Ehk siis – Soome ja Rootsi on muutunud haavatavaks, aga neil pole NATO garantiisid. Eelmise Külma sõja ajal oli Rootsil väidetavalt USA salajane garantii. Soomel teadaolevalt sellist garantiid ei ole.

Selle asemel, et manguda Soome riigilt kaitse-alaseid garantiisid, mida Soome oma olukorra tõttu anda ei saa, peaks Eesti rohkem tuginema soomlastele. Mäletavasti on varasemates sõdades osalenud Eesti poolel aktiivselt Soome vabatahtlikud, seda ilma mingisuguste garantiideta. Nii juhtub see ka uue sõja korral. Kui vennasrahva pasun kutsub, siis tulevad soomlased appi. Ka vastupidi, eestlased on käinud soomlastel abis ilma mingi riigi-poolse korralduseta, isegi siis, kui see oli keelatud ja seda tuli teha salaja. Eestis elavad soomlased on välja öelnud, et nemad jäävad igal juhul Eestisse ja annavad oma panuse võitlusse Eesti iseseisvuse eest. Küll ei eestisoomlased aru, miks võeti neilt Eestis omakeelse raadio tegevusluba. Kas see ongi see lubatud Eesti „abi” Soomele, millest rääkis kaitseminister Margus Tsahkna?

(Visited 336 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid